[Perfection] One day, i will reach it!

ölakfölkasdlfjkads


Viimased 2 nädalat olen rahulikult elanud, "vaimselt" tasakaalus ütleks mõni aga see ei vastaks tõele, sest mu füüsiline töökoormus on alla igasuguse piiri ja "vaimne" töökoormus üle igasugusegi tasakaalu piiri mis mul olla võiks... ...päevast päeva pean grill-pidu ja põhitoit mida pakun on grillitud ajurakud, kuid siiski on tunne nagu miskit on puudu... ...pigem peaks ütlema, et pole mitte puudu, vaid miski on tuhmumas, selline tunne on nagu midagi tähtsat on vaikselt kadumas kuid pole täpselt pihta saanud mis.

Sellest vast ka tahtmine Tallinna varem tulla, siin saare peal on inimesed kõik... ... ...kuidagi "vähe mõtlevad", kui ennist oli vähemalt üks jobu siin kellega ma sain päevast-päeva vaielda, arutada, leiutada, plaane haududa ja inimeste üle naerda, siis nüüd pole enam sedagi. Siinsed vanainimesed/vanemadinimesed on ka kõik nõdrameelsed nii, et neist pole ka kasu.
Sõpru mul küll siin on, aga mitte ühtegi sellist, kellega mul oleks midagi asjalikku rääkida või arutada, mitte ühtegi sellist kellega võiks päevast-päeva chillida kuskil pargi pingil või jalutada ühest söögi kohast teise.

Kui sotsiaalse stiimuli puudumine välja arvata siis läheb mul väga hästi, sain rahus oma hinded üle kantud. Paar hinnet läks kaduma, aga sain need kuldkalakese käest kätte ja õpetajatele näidatud, seega sain kõikides võimalikes ainetes hinded kätte.
Koolis käima väga tihti ei pea, ainsad tunnis kus ma praegu käima pean on andmebaaside alused ja rakendus füüsika --- ehk siis andmebaasid ja robootika.

Tänu sellele on mul see nädal praktiliselt vaba, esmaspäev oli ainus korralik kooli päev ja see algas kah alles teise tunniga. Edasi on mul vaid neljapäeval üks rakendus füüsika ja seal nad ei tee nigunii midagi huvitavat, arutavad mingeid mõttetuid mõisteid, üritavad saada paar sitast programmi tööle millega nad pole peale 3-6 tundi hakkama saanud ja siis vaatavad rohelise plaate kus on palju väikseid jublakaid... -.-"

Mu uus rühm on suht imelik, kuna see on keskkooli järgne, siis selliseid kes on varem arvuti eriala õppinud, on vaid mina ja üks mu vana klassivend, ülejäänud on kõik sellised eriti tavalised inimesed kellel pole väga loogilist mõtlemistki või siis nad ei oska seda kasutada, one way or another - not so bright ja sittagi ei oska aga suu sõnaotseses mõttes koguaeg käib... ...ma ei tea kui mul mu muusikat poleks siis annaks vast otsad või teeks neile otsa.

Tegelen vaikselt raamatu lugemisega, "Kafka mererannas" sai läbi ja võtsin ette raamatu seeria mida kunagi ammu olin lugenud. Igapäev kui koolis käin siis söögivahetunnid või kui mul on kahe aine vahel suur auk, sest ei pea mingisse ainesse minema, siis veedan oma aja alati kohvikus raamatut lugedes. Peale mõne kohviku vahelist pendeldamist valisin endale lõpuks välja ühe ja ainsa kohviku.

Kohvik mille endale valisin on vägev, kohvik on seal olnud ajast mil vähegi mäletan, sel on küll nimi ja sisustus muutunud ajapikku aga see on alati seal olnud, sisse minnes leiad, väikse leti kus on kooki ja tüdruk kes sulle seda müüb, tema taga on kena riiul koos erinevate purkides teedega. Akna äärseid kohti on palju ja samas on hubasemat nurka kah kui tahtmist, püsti on seal suur raamaturiiul ja kõige vägevam -kena-korralik-puust-mängulaud-laud- laud mille pind on kabe/male ruudustik, laua serval asetseb sama tore karbike, kus asetsevad mängu nupud ja lisaks on seal ka veel kaardipakk.



Muusikaline pool ---
Dubstep'i panin tagasi nurka ja vahetasin vana lemmiku Tool'i vastu välja. Tool'ile lisaks võtsin A Perfect Circle'i ja nüüd olen nonstop kuulanud brain-function'it tõstvat muusikat.
Tegin katset sõprade bändis laulja kohale ja otsustasin, et minust ei saa mitte mingil juhul lauljat! So much for that, aga life-experience listi on taaskordselt midagi uut lisandunud.
Dubstep veel nii palju, et kuulasin peamiselt vaid üht esitajat (Klaypex) ja soovitan heameelega seda kõigile kes vähegi vahest dub'i kuulavad.


Loov pool ---
Has non, the end!
#
#
#
#
#
#
#
#
#
#
#
#
Tegelikkuses, olen väheke taaskordselt kritseldanud vihikusse ideid mida peaks realiseerima aga kui vähegi proovinud olen siis olen taaskordselt peaga seina jooksnud. Pole sellist oskust ja teadmist, mis laseks mul teha seda mida ma tahan, -.-" , tegemist oli siis paari video/animatsiooni ideega, lisaks veel lihtsalt mingid joonistused, üks muusika projekt ja paar programmeerimis projekti.
Muidugi oskamatus pole vabandus, pigem on asi selles, et ma ei suuda keskendumist piisavalt kaua projektil hoida, et see valmis saada. Kuni asi mu jaoks huvitav pole või aju ise ei leia, et see oleks vaja meelde jätta siis vaatan suht mööda kõigest. Seega olen saanud endale uue hüüdnime "Aktivist", kuna ma olen kõige aeglasem ennast liigutama ja ei viitsi iga mõtetu jama peale reageerida, siis ristiti mind juba esimesel koolipäeval vist selleks, aga see eest kui ma ennast liigutama olen hakanud nende jaoks, siis on liikunud muga nii maa kui taevas. Nii, et minu aktiivsus on igati õigustatud ja kinnitatud, mis tõttu paljudel juhtudel õpetaja ütleb mulle kohe ära, et ma ei hakkaks ennast liigutama tema järgnevate päringute ja mõtteainete peale.


Kui me iseennast ei kiida, kes siis veel!

Täna juurdlesin natuke 80/20 priniibi üle ja leppisin, et isegi kui see ei tundu reaalne siis seda vaid selle pärast, et väikse maailma, väikse inimese mõistus ei suuda hästi hoomata selle maailma tegelikku suurust ja 80% inimestest on tõesti närvisöövalt ignorantsed ja täiesti ilma loogilise mõtlemiseta.



Juhuslikult kui kõrvaklapid peast võtsin, et hakata liikuma köögipoole, tuli telekast filmi quote, mis otse loomulikult läks väga hästi kokku mu sel hetkel keerlevate mõttetega.

Bandits:
Terry: You know the hardest thing about being smart?
Joe: No.
Terry: I always pretty much know what's gonna happen next. There's no suspense.


See tuletas nii mõndagi meelde ja juba hetk hiljem olin ma kindel selles mida ma arvan endas vaikselt kadumas olevat.





Mnjah, läbivalt tegelen mingisuguse enesearendusega, as do we all.
Nüüd just juhtis Karl mu huvi Python - programmeerimis keelele - ja kuna see huvi tundus, et kestab piisavalt kaua, et jõuan jäädavalt suure hunniku infot endasse talletada siis lasin kätel käia ja panin paja taas tulele.
Tulemus oli parem kui ootasin, veetsin õhtul mingi tunnikese, vaadates kiirelt mõned käsud üle ja uurides mis värk on ja päeval kuna rakendus füüsikas nigunii midagi toimumas ei olnud siis lasin kohe klassi jõudes xTurtle'i tööle ja hakkasin katsetama. Lõppes asi sellega, et joonistasin kriipsujukust naise valmis, kõige keerulisem osa oli ovaalse kuju ja teravatipulise silma joonistamine sellisele nurgale nagu mina seda soovisin.
Kuna HTML, php ja C keelt olen õppinud siis selle kohale jõudmine käis oodatust kõvasti kiiremini ja edasi oli vaid rakendada loogiliste seoste loomist ja arendada midagi välja.
Koju jõudes lasin sama asja käima ja võtsin välja paar ülessannet, et oleks kindel eesmärk käskude katsetamiseks. Tegin numbri-arvamis-mängu mis keerab sulle väheke käru alguses, ehitasin poolkaare millel oli värvispektrum punasest-rohelisse (ehk siis punane - kollane - roheline sujuvate üleminekutega), selleks jaurasin arvutada raskemalt kui ma ise seda reaalselt mõistsin ja seega lasin oma sisse ehitatud automatiseeritud süsteemil üle võta ja öelda vaid mulle mida ma pean programmi kirjutama. Mõned katsetused ja parandused ja sai kõik arvud paika ja pidama.
Kogu see päev oli mind aegajalt kummitanud küsimus, kuidas teha seest värvitud ringi, üks kõik kui palju ma ka ringi ei kolanud netis ei leidnud ma vastust mida ma otsisin, kõik olid vaid otsesed käsud "fill" aga kui süsteem ei tunne sellist käsku siis tuleb see sisse tuua aga see kuidas seda käsku ise luua, seda polnud kuskil kirjas. Seega lükkasin selle tagasi sinna ajusoppi kust ta oli mind kummitamiseks välja roomanud.
Seda kõike kuni sain taaskordselt, suvalisel ajahetkel, suvalise asjaga tegeledes, välguga pähe ja teadsin täpselt mida tegema pean. Hetkega oli xTurtle lahti ja käed käisid kiiremini kui aru sain mis ma kirjutan. Tulemus oli vägagi rahuldust pakkuv ja tegi kuu vägagi rõõmsaks.

Kuid head asjad ei saa kaua kesta, kõik peab minema tagasi tasakaalu, leidsin oma netipulgalt sms'id mis ütlesid, et olen selle lühikese ajaga raisanud ära MÕISTLIKU ANDMEMAHU KOGUSE - 30GB ja mu neti kiirust piiratakse kohe väga väga aeglaseks.
Neti piiramise elan üle, haigelt aeglane ta küll on, aga järgmise kuu algul läheb tagasi korda ja siis ma enam ei jäta 24 tundi päevas, 7 päeva nädalas interneti üksi oma arvutiga niisama juttu ajama vaid tõmban kaika kodaratest välja, kooli või magama minnes.
Mis mind selle jama juures närvi ajas oli see, et kui see piirang aktiveerus siis mu fucking neti pulk ei töödanud järgnevad 2-3 tundi.
Eriti tore selle juures on see, et käisin täna just oma esimest Tele2 arvet maksmas ja mõned tunnid peale seda sain neilt teada, et nad hakkavad kohe mu vabaduse kvaliteeti kärpima.



Rohkem ei kirjuta, tuli isegi mitmeid kordi rohkem kui oleks pidanud kirjutama ja päike peaks hakkama ka varsti kuskilt kandist tõusma. Muidugi kirjutaks ka selle ära mis ma plaanisin eelmisel nädalal kirjutada, mis lükkas kirjapanemise aina edasi kuna ei suutnud leida sobivaid sõnastusi ja piisvalt lahti harutada oma mõttelõngi, aga võib-olla mõni teine aasta.



Have no fear of perfection - you'll never reach it.