Igatahes, Tallinnast tagasi tulles oli jäänud ainult 5-6 päeva oodata, kuni kiirus jälle normaalseks läheb, sest kuu alguses taastatakse kiirus ja läheb järgmise "mõistliku" andmemahu summa lugemiseks.
Seega, et mitte piinata ennast ja teisi võtsid nõuks hoiduda väheke internetist ja käi ainult korra päevas kirju ja facebooki teateid vaatamas. Kahjuks oli ees nädala vahetus ja sellega polnud suurt midagi peale hakata nii, et otsustasin ette võtta mängu mida olen mitmeid kordi elus mänginud, korduvalt kiitnud ja iga kord leidnud, et see on üks parimaid mänge, aga ma pole kunagi mängu teisest poolest kaugemale jõudnud, rääkimata lõpetamisest. Mänguks on siis 'Evil Genius' ja praeguse seisuga olen ma üle poole mängu läbinud ja sihikindlalt liikumas lõpupoole. Aeglaselt aga sihikindlalt. Lasin siis plaanida kurje plaane ja neid ellu viia terve nädala vahetuse ja äsja olnud esmaspäeva, mängides pikkade öötundideni ja avastades, et kell on 3 öösel ja mõne tunni pärast peab hakkama kooli jaoks ärkama, otsustasin, et peab varsti lõpetama ja seda ma ka tegin, kell 5 hommikul.
Siit aga algab mu hea päev, heapäeva soenduseks oli mul, ööga tore ja kindel edasiminek valmistatud mängu ja sain rahus vastu võtta selle unevaese päeva, mis minu üllatuseks oli hoopis teistsugune kui ma oleks oodanud.
Pole väga kaua korralikult ööläbi mänginud ja une puudust maitsta saanud, aga see tähendas vaid seda, et hommikul ärgates pidin tavalise rahuliku ülestõusmise ja lonkimise asemel ennast jump-startima, mis mõjub alati väga värskendavalt, see küll ei lase sul päris korralikult reaalsusesse naaseda, aga see eest laseb ta sul funktsioneerida nagu oleksid sa maganud rahus 8 tundi ja korralikult hommikust söönud. (jump-startida saab igatmoodi, aga kuna mul hommikuti niigi pole mingit tuju toitu mäluda, siis selle järel ei ole ma lihtsalt võimeline sööma järgnevad 30-60 minutit).
Hommik tundus pivisele ilmale vaatamata väga särav ja värvi kirev, kõik meeled olid täielikult avatud ja püüdsid iga viimastki detaili ja informatsiooni jupikest endale haarata (Minu pean seda jump-stardi positiivseks kõrvalmõjuks), küll aga oli äratus vähe varasem kui ma oleks pidanud panema seega jäi mul palju aega ennem väljumist üle ja haarasin kapist mingit viinereid, mis polnud mingit moodi hea idee. Kui ajuoli ülelöödud siis kehal võtab natuke rohkem aega sellisest olukorrast välja tulemiseks ja üks viimaseid asju mis toibum on magu. Nii, et omast suutmatusest leida endale 5-10 minutiks tegevust lükkasin sisse 2 vinkut ja lõin oma keha igatepidi täiskäigule, mis tähendas vaid seda, et nüüd polnud tagasi teed, keha hakkas kulutama rohkem energiat kui ta vähegi oleks pidanud, aga õnneks oli mul teel kooli ikka veel palju aega üle ja sain poest läbi hüpata. Võtsin endale banaani-kreemi-täidisega-glasuuritud-saiakese ja sinna juurde ühe mõnusa maiuse (katšing-energi-tuleb).
Kogu maailm paistis ülimalt hea, õhk värskem kui muidu, hallid pilved tundusid ka heledamad, päikest polnud aga kõik oli valge nagu oleks taevas tühi, saiake hambus jalutasin rahulikult kooli poole, aeg-ajalt omaette naeratades ja muiates. Kooli jõudes oli jump-stardi kõik head ja halvad kõrvalmõjud möödas ja koolipäev sai alata.
Sain teada, miks me kooli imelikult kaunistatud oli ja lõpetasin oma andmebaasi päringud, vahepeal käisime kooli sünnipäev aktusel, kus pidime mingit mõttetuid luuletusi ja muud jama kuulama, ainus mis mu tähelepanu köitis oli üks tüdruk kes käis üksi mitukorda laulmas. Peale selle, et ta nägi hea välja, laulis ta uskumatult hästi, siin koolis on mingi imelik koori laadne asi ja inimesed alati esinevad laulmistega kooli üritustel aga siiani on kõik no nii pask olnud. Muusika õpetaja on ülimalt haige ennast täis mõrd, kes täiesti pohhuilt järsku snap-ib ja siis kukub kisama kõikide õpilaste peale. Hääli rühmadesse jagada ta ei suuda ja kui inimesed laulavad nagu kassikooris siis see on tema jaoks hea. See tüdruk aga oli arvatavasti muusika koolis käinud, kahju oli ainult, et ta laulis mikrisse ja kõlarid olid ülimalt pasad ja üle keeratud, mis tõttu tema laulmine vahepeal tundus väga nadi olevat, neile kes ei mõistnud kui hästi ta tegelt laulis.
Anyways aktus läbi, tund aega aega jaurata ringi kuni järgmine tund (see sama aine) hakkab. Kohvik kus ma käin raamatut lugemas on kahjuks "Uuenduste tõttu suletud", mitte mignit "Vabandame, aga oleme uuenduste tõttu suletud" või miskit sellist vaid lihtsalt, akna peale on silt kuhu keegi on pastakaga tõmmanud, et uuenduste tõttu suletud ja mitte midagi see pole toimunud 2 päeva jooksul. See kooserdasin teise kohta (natuke aega tagasi tegin taasavastuse, et mu õppejõud/rühmajuhata/õpetaja-kellega-ma-saan-väga-hästi-läbi, käib seal iga päev lõunal.) mina jõudsin sinna muidugi ennem oma õpetajat ja seega võtsin endale suvalise laua ja hakkasin lugema raamatut, samas oodates oma pannkooke. Viimatel päevadel pole lugemine väga edenenud. Teadmine, et mul on juba käsil seeria eestikeelse tõlke viimane köide, ei lase väga rahus lugeda ja tegelt pole just aega ka korralikult selleks olnud. Kõige parem minule raamatu lugemiseks on nii, kui ma pean minema kas esimesse või teise tundi ja peale seda on 2-3 tundi vaba, kui peale neid on päev läbi siis juhtub ka raamatu kohe läbi olevat ja seda väga ei taha.
Natuke olen uurinud ka seerja kohta ja välja on antud 19 raamatut, siis kui ma esimest korda seda seeriat lugesin siis oli neid aint 12, aga natuke peale seda lõi autor Robert Asprin käed kokku Jody Lynn Nye'ga ja koos lõid nad sellesse seeriasse veel 7 raamatut. 2008 aastal Robert Asprin kahjuks suri aga Lynn ütles, et neil olid Aspriniga suured plaanid ja plaanib need nende kahe jaoks ellu viia.
Eesti keelseks on tõlgitud 19-st raamatust ainult 6, mis on rämedalt masendav, aga noh siis tuleb lihtsalt võtta ingliskeelne versioon ja see läbi lugeda. Raamatu kogude kohta ma väga ei tea, aga ingliskeelseid versioone seeriast müüakse eestis küll, ainus probleem on see, et 7. raamat mida mul kohe varsti vaja läheb. Seda pole kuskilt saada ja pean tõmbama selle ebooki näolt.. -.-" FFS - arvutist raamatut lugeda, liek whats the fucking point of it. Aga jahm, teisi on võimalik osta, aga eks nad ole vähe kallid, alla 14 euri ei paistnud ükski osa ja ma tahaks nad ilusti järjest ühe hooga kõik läbi lugeda, aga pole võimalik.
Koju jõudes mängisin väheke edasi, kindlustasin oma tee mängu lõppu veelgi ja siis jooksis mäng kokku ( muidugi selleks ajaks oli ikka oma 2-3 tundi möödunud :D ) ja vaatasin ühe oma lemmik anime uued osad ära. Kui küsida mida ma vaatan siis seda tavaliselt ei taipa nimetada... ...võib-olla, sest see on just selline anime, et selle nautimiseks pead sa olema vaadanud ära suurel hulgal teisi populaarseid ja vähem populaarsemaid animesi. Iga osa selles on enamjaolt väga õpetlik ja samas iga osa on sel lihtsalt niiiiiiiiiiii naljakas, et ma naeran klapid peas kõvahäälega üle toa pidevalt seda vaadates.
Selles postituses saab olema üks väike pilt kuigi oleks tahtnud oma seletusi ja mõtteid rikastada vastavate piltidega aga ei teinud seda, sest ülejäänud varjutaks vaid, seda pilti ja selle mõtet.
Vesteldes Skype'is väheke oma kalli õega sain ma teada, et ta on suht kindel kanditaat Kesklinna PKO juhtkonda ( seda, et ta sinna kandideerib avastasin meile lugedes :D ) ja üllatavamaks osutus, tema oma laulude kirja panemine. Nagu alati kartes halvimat arvasin, et kui ma talle külla lähen siis ta paneb mu mõnda kuulama, aga mida ma ei osanud oodata, oli hoopis see, et ta tahtis mulle kohe saata seda meiliga, et ma saaks kuulata tema loomingut (alg staadiumis loomingut --- as she sayd). Ja peale seda kui ma natuke monkeybut'itsesin saatsiski ta selle mulle ja mille mängima pannes ilmus mu silme ette ülimalt ilus laul (jah silme ette mitte ei saabunud mu kõrvadesse, noh muidugi tegi see kõigepealt seda, muidu see poleks silme, ette jõudnud kuidagi), mis tõttu kuulasin ma seda mitu korda järjest tundes ennast olevat ja arvatavasti ka välja nähes selline nagu ülel olev pilt. Aga jahm peale esimest sõna olin juba 100% kindel, et see on ülimalt ilus ja saab olema ÜLIMALT FANTASTILINE ja ILUS kui tšello ja ainult tšello sinna juurde jõuab. (Sel laulul on potensiaali minu silmis perfektsuseni jõuda).
"NOW THIS IS WHY I DIDN'T WANT TO TELL YOU, I WANTED YOU TO READ IT YOUR SELF!!!"
---MonkeyBut
###################################################################
[20:44 1.11.2011] EDIT POST
Tänases päeva oli palju indikatsioone vihjamaks, et õigustus mu pealkirjas olevale " - or is it?" osale on tulemas või juba toimunud ja ma pole seda lihtsalt tähele pannud. Täpselt kell kaheksa(8) nelikümmend(40) see juhtuski. Tänase päev on kaugel heast, see oli vaid maailma tasakaal ette hoiatamaks, et midagi on juhtumas.
[21:05 1.11.2011] EDIT POST
Meenus kuidas täna kõiges selles imelikus mis mulle tegelt ette juhtus, mõtlesin selle teema peale ja mõtlesin selle teema raskusele ja mida öelda. Aga nüüd kus aeg käes, paistab nagu tahetaks, et seda ütleksin. See kord pole küll keegi mulle öelnud, et ma sellest räägiks, aga üks minu jaoks tähtsamaid oskuski mis ma olen endale omandanud oma lühikese elujooksul on näha inimestest läbi. Kuid isegi kui mult seda tahetakse, kui tungivalt ta ka ise seda ei tahaks praegu, ei suuda ma oma suud avada. Mulle tundub, et selle ütlemata jätmine on karistus, selle ütlemine on päästmine. Kuid kuidas sa saad päästa kedagi kes vajab karistust.
Ma ei mõista miks arvatakse, et mul jõud. Mitte mingil juhul ei ole võimalik, et mina olen nii võimas, seega kuidas te saate panustada minule, like rly? kas mul jääb midagi nägemata? ma tean isegi, et mul on eneseusku väga vähe aga no see ei ole reaalne, see pole lihtsalt võimalik, see on midagi palju kõrgemat kui mulle lubada võiks. Väiksest peale ma olen küll täheldanud, et mingil määral olen ma võimeline seda jõudu kasutama ja suuremaks kasvades pole vastu väiteid kuskilt poolt tulnud, kohe mitte kuidagi. Ainus mis tuli ajaga oli suurem jõud või suurem teadlikkus jõu üle(kuid see pole kontroll, see on vaid teadlikkus ja kontrolli ma pole ses kunagi tahtnud endale haarata).
Üks-kõik kui tugev ka poleks, kui väga ma ka ei leiaks, et see on karistuse kandmine, ei suuda inimene ennast täielikult muuta ja seega pean alla andma oma tuumale ja andsin armu, vabastasin karistusest kuid mitte nii nagu seda oleks mult soovitud, vabastasin karistusest andes teise vastuse ja tehes seda mida ma kogu elu teinud olen, et individuaale aidata.
###################################################################
Mida pikemalt ma kirjutan, seda rohkem on mul aega mõelda, kogu selle teemaga seoses on vaid üks kindel laul ja see aitab liht mõtted eemaldada. Mida sügavamale selles teemas ma jõuan, seda enam jõuan ma ühe sama vastuseni. See vastus aga pole niisama lihtne kui muud vastused. Mitte, et tegelt needki lihtsad oleksid, aga need vastused seisavad vähemalt kindlalt maaküljes kinni, erinevalt vastusest mille ma olen omale leidnud.
See kõik arutlus, seletus, mõttete-uitamine mis on lisatud kui EDIT POST, on tegelt mõeldud mulle. (Nii väga kui me ka ei tahaks, et kõik meid mõistaks, ei saa me ise vastuseid kätte anda, eriti veel kuis polda valmis vastusteks või ei osata küsimust esitada --- Isegi kui keegi teeb midagi endale, siis tegelikkuses pole see kunagi lihtsalt talle endale)
###################################################################
Tegelikkuses läheb mu mõte pikalt pikalt edasi ja lõikudest on leida lünkade täidet, aga siit edasi ei või ma enam kirjutada. Sama moodi nagu ei võinud mõned aastad tagasi vastata küsimustele, ega midagi endast kirja panna.
###################################################################
Teadagi, et siia satub heal juhul vaid 2 inimest, seega esitaks 2 küsimust. Mis on teie jõud? Kes panustab teile? (Igaks juhuks ütlen, et see kui teile panustatakse siis see ei pruugi olla teie jõu pärast, panustatakse ka teistel põhjustel)
No comments:
Post a Comment