Kirjuta - ära kirjuta, loe - ära loe.
Mis, mida ja milleks.
Inimesed ja nende blogid (ega minuomagi pole asjalik, aga see ongi mõeldud mulle... ...mitte teistele). -.-"
Pole pikemat aega kirjutanud. Pole pidanud vajalikuks kirjutada, sain küll soovituse ka kirjutada vajaduse puudumisel, lihtsalt selleks, et (1)harjuda/(2)harjutada (1)kirjutamisega/(2)kirjutamist.
Täna õhtused mõtted käisid taaskordselt iseenda teadlikkuse ja teiste teadlikkuse peale. Teadlikkus --- üks võimsamaid ja ohtlikumaid relvi. Kõik me arvame, et me teame ja mõistame, kui leiame, et ei tea, siis teeme endale selgemaks ja arvame, et teame. Kas inimesel kes mõtleb on õigus panna ka teist mõtlema? Kuid enamus meist tahaks siiski teada ja eelistaks, et keegi jagaks meiega teadmisi, tõstaks meie teadlikkust, avardaks meie maailma, et me suudaks mõista kõike mis meile vastu tuleb. Kuid inimene kes ei ole võimeline ise leidma vastuseid - kas on meil õigus anda talle neid? Inimene kes ei suuda leida ise leida vastuseid, ei ole võimeline mõistma nende vastuste mõju ja raskust. Olles sattunud sellele küsimusele ikka ja jälle... ...ja jõuan arvatavasti kuni surmani, on mu seni parim lahendus olnud anda vastuste asemel väheseid, kuid sisukaid vihjeid, et inimene otsiks ise endale vastuse ja ei võtaks endale lihtsalt seda mis sa talle ette annad.
PASK --- sikukas PASK? algas mõttega kirjutada väheke, sest hetkeks peatusin taaskordselt punktis mille olen läbinud mitmeid kordi, kas tuleb see sellest, et vähe taanarenenud vahepeal ja nüüd natuke arenedes pean läbima jälle sama punkti või lootusest leida vanuasju ülevaadates midagi uut?
Olles lähenemas taaskordse etapi lõpule leian, et olen rahul läbitud teega. Samas leian, et tehes teisi otsuseid olek ma juba järgmise tee lõpus. Nähes kaugele oleks võinud jõuda... ...tunnen väheke hirmu, hirmu kui selle ees kui pikk on see tee ja selle ees kui palju selja taha jääb. Kui oleks võimalik kõik endaga kaasa võtta siis seda ma ka teeks... ...seda kirjutades mõistsin, et minujaoks on see üks kõige enim sobivamaid vastuseid selle kohta miks ei taha ma minna edasi. Ma ei taha jõuda kuhugi, sest ma ei taha jätta kedagi.
Etapist hakkasin kirjutama, sest praeguse etapi nimi on "Tasakaal", üks tähtsamaid etappe, vähemalt sel teel mida mööda mina kõnnin. Kuid kohati on tunne, et see pole hea idee. Paljud etapid on möödunud arusaamatagi, et seda läbid ja enamus lihtsalt ei jää meelde, aga on üks etapp mis mul meelest ei lähe, võiks öelda, et see oli vist mu lemmik etapp, seda etapi võiks nimetada "Ette valmistus järgnevateks etappideks", ülessandeks oli mitte leida maailm vaid mind ennast. Keegi meist pole vaid üks inimene, tihti peale inimesed räägivad iseendaga, olgu see siis arutelu õige ja vale üle või lihtsalt vajadus enesega nõupidada keeruka asja mõistmise üle. Selles etapis suutsin ma luua sideme iseendaga, poolega endast mil puudub otsene kontroll, nägu naerul võiks teda nimetada nõunikuks, kuna me pöördume üldiselt ta poole vaid nõu küsima. Küll aga inimesena kes armastab kogumaailma kaasa arvatud iseennast, andsin ma osa oma kontrollist talle --- nüüd lõpuks põhipunkt --- alates tasakaalu etapi algusest olen täheldanud tema kadumist, mind hirmutas suuresti teadmine, et tähtis osa minust on kadumas, kuhu? Seda ma ei mõistnud, üritused kontakti luua olid enamjaolt määratud läbikukkuma, kuid luues sobilik keskkond oli see siiski aeg-ajalt võimalik. Hirm tähtsa osa kadumise ees oli nii suur, et kaalusin etapi pooleli jätmist ja viivitasin etapi läbimisega, juhuks kui olen tegelt eksinud ja palju tee mida mööda tegelt peaksin minema on paista. Kuid seda ei tulnud, andes vähehaaval järele ja aeg-ajalt taaskordselt proovides aega peatada. Nähes lõpuks selle teeotsa lõppu mõistan, et asjata kartsin nii palju, oleks ma üritanud näha teelõppu, mitte kas kõrval on tee kuhu võiks ümber hüpata, oleksin ehk varem märganud, et selle etapi lõpuks ei kao osa minust, vaid kõik osad minust. Tasakaal tähendab kõige ühte sulandumist, miski ei ole millegist üle, kõik on võrdne, kõik on üks.
Ma ei taha teada mida tulevik toob, ma tahan näha mida tulevik toob!
Thursday, April 19, 2012
Wednesday, December 21, 2011
The Sound of Meaningful Thoughts || Also, name that song!
"She's got eyes of the bluest skies
As if they thought of rain
I hate to look into those eyes
And see an ounce of pain
Her hair reminds me of a warm safe place
Where as a child I'd hide
And pray for the thunder
And the rain
To quietly pass me by"
Ilmad on olnud vihmased ( thank you captain obvious! ) ja lund pole veel märgata, kuigi vahepeal seda saarepeal korraks tuli. Tulin täna Tallinna ja siis kui koolist liikuma hakkasin hakkasid kraadid väga järsult langema ( It was like that movie, you know, that ice age? no thats not it ja täpselt siis kui lõpuks hakkasin kirjutama "anyways ei tule meelde" sain labidaga pähe ja filmi nimi on Day After Tomorrow! ), as i was saying, kraadid langesid haigelt kiirelt, teel koju oli tunda kuidas sõrmed hakkasid ära külmuma. Bussijaama minema hakates (~30 minutit hiljem) oli väljas veel hullem, mul oli seljas paks jope, pusa, teesärk... ...lisaks veel selja kott ja spordikott mis kokku kaalusid rohkem kui korralikult ja mul ei hakanud isegi palav bussijaama minnes, tavaliselt piisab pusast ja tuule jakist jaheda ilmaga, et mul oleks selg higine kui punktist A punkti B jõuan. Bussiga sõites oli aken jääkülm ja kõikjal kraavides ja põldudel kus olid haigelt suured lombid olid pealt täiesti jäätunud, hommikul kooli minnes mõtlesin just, et ilm nagu kevadel & thats what i get!
"Is this the real life?
Is this just fantasy?
Caught in a landslide,
No escape from reality
Open your eyes,
Look up to the skies and see,
I'm just a poor boy, I need no sympathy,
Because I'm easy come, easy go,
Little high, little low,
Any way the wind blows doesn't really matter to
me, to me"
Pole viimaste kahe kuu jooksul eriti mõtteainet saanud, aga tundub, et lõpuks olen ennast tagasi järjele saanud.
“Allow me to share with you the truth which I’ve reconstructed using the pieces of chaos I’ve collected from the Fountain Of Wisdom.” --- XD i promise not to use that EVER again. Kõige hullem on see, et ma mõtlen asjadele lahendused ja vastused välja, kuid need kaovad mu peast kuni mul neid tegelt vajab läheb -.-" masendav, ma tõesti peaks endale diktofoni muretsema, murdsin maha 2-3 suuremat mõtet mis mulle, ette jäid ja millega ma alles hiljuti olen seisma korraks jäänud ja ma ei mäleta enam millest need üldse olid... ...kogu aeg liigub ideid mis vajaksid üles märkimist ja realiseerimist.
Natuke aega tagasi võtsingi ette ja hakkasin neid üles märkima, tulid igast häid ideid nagu ikka, aga tuli üks idee millest ma algul ei arvanud väga palju kuid olin sunnitud selle üles kirjutama. Väheke hiljem tabas mind järgmine välk ja ma kirjutasin sinna juurde. Nüüd aegajalt leian end kogu seda asja läbimõtlemas ja korrigeerimas. Nüüd kuis ma bussiga Tallinna sõitsin siis oludesunnil istusin ma terve tee ja mõtlesin, kõik asjad leidsin endale kiire lahenduse ja vastuse ja siis tuli ette see sama teema mida ma kirja panen. Suutsin leida sellel kõige parema vastuse üldse, kõige parema tee, aga kuna ma ei saanud seda tol hetkel kirja panna siis ma ei mäleta seda enam ( minu ei mäleta on kõik sellised, et ma tunnen, et ma tean seda, ma suuda seda peaaegult näha silmeees aga ma ei suuda seda ikka meenutada -.-" ).
"Mm ba ba de
Um bum ba de
Um bu bu bum da de
Pressure pushing down on me
Pressing down on you no man ask for
Under pressure - that burns a building down
Splits a family in two
Puts people on streets
Um ba ba be
Um ba ba be
De day da
Ee day da - that's o.k.
It's the terror of knowing
What this world is about
Watching some good friends
Screaming 'Let me out'
Pray tomorrow - gets me higher
Pressure on people - people on streets"
Ette on tulnud ka nii teiste kui ka enda elu läbimõtlemist ( Teiste all mõtlen ma üldiselt tuttavaid/sõpru aga juhtumisi läheb sinna alla ka inimesed kes ennem mind ära surid [not all of them ofc] ). Väga ei süveneks sellesse aga kuna kõik tahavad oma "elu mõtet leida" ja, et seda nii üheaegselt tegema hakati, kas võib selle siis taaskordselt AGE of DARKNESS aka talve masenduseks lugeda? Valgus puudub inimeste elust, embrace the darkness or make your way to the light people!
Minu "talve masendus" kukutati oma troonilt väga kiiresti, taaskordselt valitsen mina ja ainult mina, atendaadi mõte/hirm jääb nii või naa iga valitseja mõtteisse, eriti kui ta ise on seda just läbi viinud.
"She was more like a beauty queen from a movie scene
I said don't mind, but what do you mean I am the one
Who will dance on the floor in the round
She said I am the one will dance on the floor in the round"
Nüüd neljapäev lähen mängin heatahliku-vabatahtliku kuskil üritusel/peol, minu kohustuseks on olla karderoobi "valet" ??? ( mõtlesin tükk aega, kuidas kutsutakse seda neegrit kes sul karderoobis riideid vastu võtab ja väljstab, kohe kuidagi ei tulnud meelde, see oli lähim sõna mis suutsin välja mõelda ). Kuuldavasti olen ma ainus meessoost isik selles koosseisus, loodetavasti on siis vähemalt huvitavad naissoost isikud.
"I walked along the avenue.
I never thought I'd meet a girl like you;
Meet a girl like you.
With auburn hair and tawny eyes;
The kind of eyes that hypnotize me through;
Hypnotize me through.
And I ran, I ran so far away.
I just ran, I ran all night and day.
I couldn't get away."
Tee mis tahad, 80' on parim, isegi kui keegi üritaks tänapäeval midagi sellist järgi teha siis see oleks arvatavasti crap -.-" ( please, somebody, prove me wrong! ). Iga aastane värk nagu ikka, tuleb ette võtta 80' muusika, leida parimad lood neist ja siis kuulata neid over and over again, mitte enam nii üllataval kuid siiski üpriski märkimis väärsel kombel on enam 80' parimad laulud gay-de meeste poolt, uber wierd... ...veelgi imelikum on kuulata laulu ja siis minna vaadata videot ja avastada, et paljud laulud mis sa arvasid naine laulvat, lauab hoopis mees. -.-"
"Easy, ready, willing, overtime
Where does it stop
Where do you dare me
To draw the line
You've got the body
Now you want my soul
Don't even think about it
Say, no go
I, I-I, I 'll do anything
That you want me to do
Yeah, I, I-I, I'll do almost anything
That you want me too, ooh
Yeah
But I can't go for that, nooo
(No)
No can do
I can't go for that, nooo
(No)
No can do
I can't go for that, nooo
(No)
No can do
I can't go for that
Can't go for that
Can't go for that
Can't go for that"
Ze fuck christmas nagu? Ruth on hyper-active nagu ikka ( im pretty sure thats a plus ), lund pole aga kellele seda ikka vaja on, tähtsam küsimus on - KUS ON KÕIK MANDARIINID??? - "I can go for being twice as nice. I can go for just repeating. The same old lines. Use the body. Now you want my soul. Ooh, forget about it. Now say, no go." No can do, no, i can't go WITHOUT that. PS. John Oates is shortie, i mean SHORTie! also HES NOT BLACK like WUT?
"Hast Du etwas Zeit für mich
Dann singe ich ein Lied fuer Dich
Von 99 Luftballons
Auf ihrem Weg zum Horizont
Denkst Du vielleicht grad' an mich
Dann singe ich ein Lied fuer Dich
Von 99 Luftballons
Und dass sowas von sowas kommt"
Uus aasta tulemas ja ennem seda veel mõni/paar sünnipäeva, "rahu aeg" saab läbi ja püssid pannakse paukuma olgu siis neiks tegelt šampuse pudelid või ilutulestikud. Mis minu uus aasta plaan on? Täpselt veel ei tea, Madis rääkis midagi Fredist ja Moonast, tahtis vist minna vanalinna or something. Eelmine aasta kui ma vanalinna sattusin siis ma lõpetasin üksi 8 rootslasega lauas juttu ajamas, õnneks olid nad väga lahked juua pakkuma kuniks mulle järgi tuldi *Few hours later*, mis oli muidugi suht pointless, sest need kes mulle järgi tulid läksid hüppasid korraks kuhugi, mis tõttu ma ootasin väheke nende järgi ( sellest polnud hullu midagi, väheke imelik oli aga elas üle ) ja siis tuli välja, et ei lähegi koju vaid tahavad edasi minna mis tõttu ma siis paterdasin üksi kodupoole, nii lakku täis, et kui sõber nurga tagant otsa jooksis, soovis õnne ja kallistas ei saanud ma aru, et tegemist pole suvalise võõraga kuni must lahti lasti.
Näis kuidas see aasta läheb.
Tänaseks aitab küll... ...homme see üritus ja igast värki tulemus... ...teine kord jälle.
Kui vähegi võimalik siis vaadata ära see video... ...hea laul ja vägev video
As if they thought of rain
I hate to look into those eyes
And see an ounce of pain
Her hair reminds me of a warm safe place
Where as a child I'd hide
And pray for the thunder
And the rain
To quietly pass me by"
Ilmad on olnud vihmased ( thank you captain obvious! ) ja lund pole veel märgata, kuigi vahepeal seda saarepeal korraks tuli. Tulin täna Tallinna ja siis kui koolist liikuma hakkasin hakkasid kraadid väga järsult langema ( It was like that movie, you know, that ice age? no thats not it ja täpselt siis kui lõpuks hakkasin kirjutama "anyways ei tule meelde" sain labidaga pähe ja filmi nimi on Day After Tomorrow! ), as i was saying, kraadid langesid haigelt kiirelt, teel koju oli tunda kuidas sõrmed hakkasid ära külmuma. Bussijaama minema hakates (~30 minutit hiljem) oli väljas veel hullem, mul oli seljas paks jope, pusa, teesärk... ...lisaks veel selja kott ja spordikott mis kokku kaalusid rohkem kui korralikult ja mul ei hakanud isegi palav bussijaama minnes, tavaliselt piisab pusast ja tuule jakist jaheda ilmaga, et mul oleks selg higine kui punktist A punkti B jõuan. Bussiga sõites oli aken jääkülm ja kõikjal kraavides ja põldudel kus olid haigelt suured lombid olid pealt täiesti jäätunud, hommikul kooli minnes mõtlesin just, et ilm nagu kevadel & thats what i get!
"Is this the real life?
Is this just fantasy?
Caught in a landslide,
No escape from reality
Open your eyes,
Look up to the skies and see,
I'm just a poor boy, I need no sympathy,
Because I'm easy come, easy go,
Little high, little low,
Any way the wind blows doesn't really matter to
me, to me"
Pole viimaste kahe kuu jooksul eriti mõtteainet saanud, aga tundub, et lõpuks olen ennast tagasi järjele saanud.
“Allow me to share with you the truth which I’ve reconstructed using the pieces of chaos I’ve collected from the Fountain Of Wisdom.” --- XD i promise not to use that EVER again. Kõige hullem on see, et ma mõtlen asjadele lahendused ja vastused välja, kuid need kaovad mu peast kuni mul neid tegelt vajab läheb -.-" masendav, ma tõesti peaks endale diktofoni muretsema, murdsin maha 2-3 suuremat mõtet mis mulle, ette jäid ja millega ma alles hiljuti olen seisma korraks jäänud ja ma ei mäleta enam millest need üldse olid... ...kogu aeg liigub ideid mis vajaksid üles märkimist ja realiseerimist.
Natuke aega tagasi võtsingi ette ja hakkasin neid üles märkima, tulid igast häid ideid nagu ikka, aga tuli üks idee millest ma algul ei arvanud väga palju kuid olin sunnitud selle üles kirjutama. Väheke hiljem tabas mind järgmine välk ja ma kirjutasin sinna juurde. Nüüd aegajalt leian end kogu seda asja läbimõtlemas ja korrigeerimas. Nüüd kuis ma bussiga Tallinna sõitsin siis oludesunnil istusin ma terve tee ja mõtlesin, kõik asjad leidsin endale kiire lahenduse ja vastuse ja siis tuli ette see sama teema mida ma kirja panen. Suutsin leida sellel kõige parema vastuse üldse, kõige parema tee, aga kuna ma ei saanud seda tol hetkel kirja panna siis ma ei mäleta seda enam ( minu ei mäleta on kõik sellised, et ma tunnen, et ma tean seda, ma suuda seda peaaegult näha silmeees aga ma ei suuda seda ikka meenutada -.-" ).
"Mm ba ba de
Um bum ba de
Um bu bu bum da de
Pressure pushing down on me
Pressing down on you no man ask for
Under pressure - that burns a building down
Splits a family in two
Puts people on streets
Um ba ba be
Um ba ba be
De day da
Ee day da - that's o.k.
It's the terror of knowing
What this world is about
Watching some good friends
Screaming 'Let me out'
Pray tomorrow - gets me higher
Pressure on people - people on streets"
Ette on tulnud ka nii teiste kui ka enda elu läbimõtlemist ( Teiste all mõtlen ma üldiselt tuttavaid/sõpru aga juhtumisi läheb sinna alla ka inimesed kes ennem mind ära surid [not all of them ofc] ). Väga ei süveneks sellesse aga kuna kõik tahavad oma "elu mõtet leida" ja, et seda nii üheaegselt tegema hakati, kas võib selle siis taaskordselt AGE of DARKNESS aka talve masenduseks lugeda? Valgus puudub inimeste elust, embrace the darkness or make your way to the light people!
Minu "talve masendus" kukutati oma troonilt väga kiiresti, taaskordselt valitsen mina ja ainult mina, atendaadi mõte/hirm jääb nii või naa iga valitseja mõtteisse, eriti kui ta ise on seda just läbi viinud.
"She was more like a beauty queen from a movie scene
I said don't mind, but what do you mean I am the one
Who will dance on the floor in the round
She said I am the one will dance on the floor in the round"
Nüüd neljapäev lähen mängin heatahliku-vabatahtliku kuskil üritusel/peol, minu kohustuseks on olla karderoobi "valet" ??? ( mõtlesin tükk aega, kuidas kutsutakse seda neegrit kes sul karderoobis riideid vastu võtab ja väljstab, kohe kuidagi ei tulnud meelde, see oli lähim sõna mis suutsin välja mõelda ). Kuuldavasti olen ma ainus meessoost isik selles koosseisus, loodetavasti on siis vähemalt huvitavad naissoost isikud.
"I walked along the avenue.
I never thought I'd meet a girl like you;
Meet a girl like you.
With auburn hair and tawny eyes;
The kind of eyes that hypnotize me through;
Hypnotize me through.
And I ran, I ran so far away.
I just ran, I ran all night and day.
I couldn't get away."
Tee mis tahad, 80' on parim, isegi kui keegi üritaks tänapäeval midagi sellist järgi teha siis see oleks arvatavasti crap -.-" ( please, somebody, prove me wrong! ). Iga aastane värk nagu ikka, tuleb ette võtta 80' muusika, leida parimad lood neist ja siis kuulata neid over and over again, mitte enam nii üllataval kuid siiski üpriski märkimis väärsel kombel on enam 80' parimad laulud gay-de meeste poolt, uber wierd... ...veelgi imelikum on kuulata laulu ja siis minna vaadata videot ja avastada, et paljud laulud mis sa arvasid naine laulvat, lauab hoopis mees. -.-"
"Easy, ready, willing, overtime
Where does it stop
Where do you dare me
To draw the line
You've got the body
Now you want my soul
Don't even think about it
Say, no go
I, I-I, I 'll do anything
That you want me to do
Yeah, I, I-I, I'll do almost anything
That you want me too, ooh
Yeah
But I can't go for that, nooo
(No)
No can do
I can't go for that, nooo
(No)
No can do
I can't go for that, nooo
(No)
No can do
I can't go for that
Can't go for that
Can't go for that
Can't go for that"
Ze fuck christmas nagu? Ruth on hyper-active nagu ikka ( im pretty sure thats a plus ), lund pole aga kellele seda ikka vaja on, tähtsam küsimus on - KUS ON KÕIK MANDARIINID??? - "I can go for being twice as nice. I can go for just repeating. The same old lines. Use the body. Now you want my soul. Ooh, forget about it. Now say, no go." No can do, no, i can't go WITHOUT that. PS. John Oates is shortie, i mean SHORTie! also HES NOT BLACK like WUT?
"Hast Du etwas Zeit für mich
Dann singe ich ein Lied fuer Dich
Von 99 Luftballons
Auf ihrem Weg zum Horizont
Denkst Du vielleicht grad' an mich
Dann singe ich ein Lied fuer Dich
Von 99 Luftballons
Und dass sowas von sowas kommt"
Uus aasta tulemas ja ennem seda veel mõni/paar sünnipäeva, "rahu aeg" saab läbi ja püssid pannakse paukuma olgu siis neiks tegelt šampuse pudelid või ilutulestikud. Mis minu uus aasta plaan on? Täpselt veel ei tea, Madis rääkis midagi Fredist ja Moonast, tahtis vist minna vanalinna or something. Eelmine aasta kui ma vanalinna sattusin siis ma lõpetasin üksi 8 rootslasega lauas juttu ajamas, õnneks olid nad väga lahked juua pakkuma kuniks mulle järgi tuldi *Few hours later*, mis oli muidugi suht pointless, sest need kes mulle järgi tulid läksid hüppasid korraks kuhugi, mis tõttu ma ootasin väheke nende järgi ( sellest polnud hullu midagi, väheke imelik oli aga elas üle ) ja siis tuli välja, et ei lähegi koju vaid tahavad edasi minna mis tõttu ma siis paterdasin üksi kodupoole, nii lakku täis, et kui sõber nurga tagant otsa jooksis, soovis õnne ja kallistas ei saanud ma aru, et tegemist pole suvalise võõraga kuni must lahti lasti.
Näis kuidas see aasta läheb.
Tänaseks aitab küll... ...homme see üritus ja igast värki tulemus... ...teine kord jälle.
Kui vähegi võimalik siis vaadata ära see video... ...hea laul ja vägev video
Saturday, December 17, 2011
Quicky --- Game on!
Kaua pole kirjutanud, täpsemalt kuu aega... ...pidevalt oli plaanid kirjutada pikalt ja laialt, teha suur sein teksti, koos paljude kirjavigadega, nagu ikka.
Kirjutamist lükkasin edasi ja edasi, vahepeal jõudsin mõelda ja näha rohkem kui lihtsalt kaugele.
Praguseks lugemiseks pole mitte plaanipärane Terry Pratcheti "Dick World" seeria vaid tore raamat "ideaalsest" maailmast. Head musta huumorit on seal küllaga ja kohe alguses jäi silma ( ühiskonnad põhinevad sellel, et kõik mis tekitab tundeid või mõtteid on eemaldatud inimeste elust ) kuidas kirjanik on kasutab vahest lausete alguses homonüümset sõna, kui lauses kirjeldatakse midagi mis on eemaldatud inimeste eludest ( see sõna on tähendab lõppkokku võttes peaaegu täpselt sama mis lauses kirjeldatud )
... .... ...
Ma ei ole veel võimaline korralikult seletama seda tähelepanekut... ...vb keegi targem oskab öelda korralikult... ...anyways kirjanik kasutab sõna mille tähenduslik tegevus tehakse seal nüüd teisiti ja ta rõhutab seda kasutades homonüümi lauses eriti alguses.
...
Kirjutaks veel palju aga pidi tulema "Quicky".
Lähen taaskordselt kooli LAN party'le, seda selle pärast, et see kord toimub LAN ainult minu rühma/klassi jaoks. Teisi sinna ei lasta. Seega lähen vaatan kui edukad mu rühmakaaslased on ( nad käivad pea kõik igal kooli LAN'il, aga mingit edukat tulemust ma pole kuulnud, et nad oleks saavutanud nii, et väga ma neile ei panusta ).
...
Vihma tuleb ainult... ...oleks juba aeg lumeks, aga tuleb vaid vihma. Kõikjal mujal maailmaotstes kuhu tuttavaid jagub on asi väheke parem, neil tuleb vähemalt lörtsi - just a step from a real snow - siin aga tunduvad ilmad vaid soojemaks minevat.
Jõulud tulevad eriti imelikud see aasta. Uue aasta kohta ei oska veel midagi arvata.
...
Uued neegrid vajavad omandamist ja nende uued omanikud sammuti. Time to GO! GL!
Kirjutamist lükkasin edasi ja edasi, vahepeal jõudsin mõelda ja näha rohkem kui lihtsalt kaugele.
Praguseks lugemiseks pole mitte plaanipärane Terry Pratcheti "Dick World" seeria vaid tore raamat "ideaalsest" maailmast. Head musta huumorit on seal küllaga ja kohe alguses jäi silma ( ühiskonnad põhinevad sellel, et kõik mis tekitab tundeid või mõtteid on eemaldatud inimeste elust ) kuidas kirjanik on kasutab vahest lausete alguses homonüümset sõna, kui lauses kirjeldatakse midagi mis on eemaldatud inimeste eludest ( see sõna on tähendab lõppkokku võttes peaaegu täpselt sama mis lauses kirjeldatud )
... .... ...
Ma ei ole veel võimaline korralikult seletama seda tähelepanekut... ...vb keegi targem oskab öelda korralikult... ...anyways kirjanik kasutab sõna mille tähenduslik tegevus tehakse seal nüüd teisiti ja ta rõhutab seda kasutades homonüümi lauses eriti alguses.
...
Kirjutaks veel palju aga pidi tulema "Quicky".
Lähen taaskordselt kooli LAN party'le, seda selle pärast, et see kord toimub LAN ainult minu rühma/klassi jaoks. Teisi sinna ei lasta. Seega lähen vaatan kui edukad mu rühmakaaslased on ( nad käivad pea kõik igal kooli LAN'il, aga mingit edukat tulemust ma pole kuulnud, et nad oleks saavutanud nii, et väga ma neile ei panusta ).
...
Vihma tuleb ainult... ...oleks juba aeg lumeks, aga tuleb vaid vihma. Kõikjal mujal maailmaotstes kuhu tuttavaid jagub on asi väheke parem, neil tuleb vähemalt lörtsi - just a step from a real snow - siin aga tunduvad ilmad vaid soojemaks minevat.
Jõulud tulevad eriti imelikud see aasta. Uue aasta kohta ei oska veel midagi arvata.
...
Uued neegrid vajavad omandamist ja nende uued omanikud sammuti. Time to GO! GL!
Monday, November 14, 2011
Challenge accepted!
Nii, nii, nii... ...ammu-ammu plaaninud kirjutada aga pole viitsimist leidnud, tegelenud muude asjadega.
First things, first - Olen lõpusirgele jõudmas raamatuga "Kusagil lennata" (oli vist see ta nimi, not sure about it). Raamatu kohta võiks öelda, et seda oli kõvasti raskem lugeda kui Murakami - Kafkat, aga seda vaid alguses. Algus oli nagu sandbox süsteem, kõik visati sulle korraga, ette ja siis hakkas kuhugi liikuma, tegelased kirjeldati korra ära oma 10 ja siis nii ta jäigi, kõigile anti nimi aga paljud nimed on/olid väga sarnased ja üks tegelane kasutas oma aliast, mis tõttu temast kirjutati mitme nimeall - confusing. Mis? kus? kes? olid pidevad küsimused seda lugedes ja seega tuli ikka, ette kus keerasin korra lehe tagasi, et olla kindel kes see neist siis tegutseb. Peale oma 200 lehte oli pilt lõpuks selge. Tegelastel teen lõpuks vabalt vahet, sest kõik on pmst teind midagi millega nad mulle meelde on jäänud, mitte ei ole lihtsalt sarnased nimed kellest vaid räägitud korra ja tegevus kohast on ka lõpuks kena pilt ette saanud. Tegevus käib seal toredalt, on linnaosa ja siis öeldakse tänava nimi, selle asemel, et öelda, et selle baar'i/hotelli kõrval tänavas või ületee. Kogu see jama suutsid mind vahepeal nii hajameelseks teha, et kui sattusin selle peale mõtlema ja pesema minema siis suutsin shampooniga keha pesta ja pidin hakkama seebiga pead pesema.
Selle raamatus käideltav teema tuletas meelde kuidas vanasti kui laps haiget sai siis loeti talle salmi ja puhuti peale või tehti väike musi valutavale kohale, ja sellega oli valu üldiselt läinud. Seega üritasin korra seda meelde tuletada aga mis mul sellest välja tuli ei olnud midagi eriti normaalset (Varesele valu, harakale haigus, musta kassi saba, pruuni lehma taha. --- lolololol WUT? oli minu reageering kuid tõesti no ei tulnud meelde kuidas see tegelt käis).
Kool - zomfg, mul hakkas tund kooli ühe kõige... (hmm whatshammacallit) ...ebameeldivama õpetajaga üldse. Nii palju kui mul temaga varem kokku puudet olnud on siis ta on kõige vastikum õpetaja keda ma tean, ta olek on lihtsalt selline. Tal on nagu üli-mega-super üleolev oleks kõigi suhtes ja tal on kinnis-idee, et windows XP on parim ja 7 on ripoff. Temaga varasemal suhtlemisel oli meil korra teema video formaat selle convertimine ja video töötlus programmid. FFS ta teeb mingi üli juust kaameratega koguaeg mingeid videosi (ta ise kinnitas ka, et juust kaamera lol) ja siis ainus kõlblik video töötlus programm maailmas on madafacking WINDOWS-MOVIE-MAKER, how the fuck is that possible????
Aga jahm, nüüd hakkasid mul temaga tunnid "Suhtlemis treening", esimese asjana lendasin sinna ja küsisin kas mul on hinne olemas või saab ta mulle selle panna, sest võin näidata, et mul on see aine läbitud. Selle peale ütles ta, et tema on ainus kes siin koolis seda ainet teeb ja mina pole tema tunnis varem olnud. (wut? noooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooo, ma pean tõesti siis uusti aine läbima?). Anyways asi lõppes sellega, et ta andis mulle võimaluse väljapaista väheke, et siis hinnata kui palju ma pean tööd tegema tema tunnis. Olin siis aktiivne ja mängisin talle kõik kaardid ilusti kätte. (Kui tal oli vaja näidet sellist tuua mida teiste peal veel ei saanud või seletust saada millegi kohta, siis ilma, varasema kokkuleppeta võtsin asja enda peale ja muutsin oma hoiakuid ja asjade paigutust selliseks, et tal oleks mu peal näida tuua ja andsin seletusi hoiakute, territooriumite märgistamise jne. kohta kui küsimus tekkis [no dawgs, just peeps - territooriumi märgistamine, mina märgistasin oma ala sellega, et võtsin teistest silm nähtavalt eemal oleva koha, et näidata, et ei soovi mingit idikat enda juurde ja panin oma koti enda lähedale mis näitas ala kus mina laian, still-in-actuality-its-a-pissing-contest]). Anyways tunni jooksul sain õpetajat paremini tundma ja leidsin, et hoolimata oma ülimalt ebameeldivale iseloomule oleme me temaga ülimalt sarnased. Sammuti sain veenduda kust tema iseloom/hoiak tuleb. Aine on suhtlus treening, aine läbiv teema on inimeste mõjutamine ja ta töötab psühholoogina, FO SHO, et tal on "väike" god-complex, i felt it comin, when i was still fixin people for fun, but surpressed it. Tegelikkuses joovastusin ma selles jõus päris kenasti aga see ei tähenda, et ma kunagi oleks kontrolli kaotanud või halval eesmärgil seda kasutanud. Ja ma olen muidugi selle taaskordselt tahaplaanile jätnud, pole inimesi kellega jaurata, enda klassis olevaid inimesi väheke suunan vahest, but we all do that.
That brings us to next topic - Mul on selline tund nagu praktiline füüsika, ffs õpetaja on majorly-over-weight-guy, mille vastu mul poleks väga midagi kui ta oleks oma alal edukam, edukad võivad endale lubada olla nii paksud kui tema on, i mean hes like OBEEESE, näiteks Comic-book guy simpsonitest, täis nerd, joonistab koomikseid, teeb review'si ja on vägagi edukas selles kõiges - go a hed comic-book-guy be obese if you want, no prob. Aga jahm, tegelt mul pole inimeste suuruste vastu midagi, lihtsalt see vana ei oska õpetada või lihtsalt ei õpeta, ta peaks meile andma robootikat, esimesed ma ei tea mitu tundi oli mõttetu pläma, siis tuli algselt asjalik aga peale 1-tundi täiesti mõt(ttttt)etu, iga päev muud ei kuule kui transistor, TranSistor, tRaNsisTor jne. ja siis jõudsime controller moodulite jt. asjade juurde go sensors and other 1960 futu stuff. Aga klass jaotati rühmadeks, mina sattusin rühma 2 klassi kõige vaiksema tüübiga, üks on lihtsalt mõtetu jorrs kes ei viitsi sittagi teha ja käib harva kohal, teine on pisike väga endasse tõmbunud tüüp, kes küll vastab kui küsid aga ise sulle midagi öelda ei julge, isegi kui see on "ma kirjutasin ära, vaata kas sobib" või midagi taolist. Tüüp istub koguaeg klassis JOPE seljas ja kurguauguni kinni tõmmatud. Õnneks on nagu mingi sügis jope mitte paks talve oma, but still - lol wut? nagu, pole ennist nii ebakindlat inimest näind, et selleks, et end mugavalt ja turvaliselt tunda ei võta jopet ka ära siseruumides. Aga kuna mu rühmas oli 1 kes ei räägi, 1 kes ei käi kohal/ei tee midagi ja mina kes heameelega jätaks asja tegemise ja juhtimise nende hooleks, sest kui ma nende eest asja ära teen siis nad ei õpi midagi juu. Anyways, 1 neist ei liigutanud, 1 neist ei julgenud liigutada ja seega ei jäänud muud üle kui võtta vihatud-liidri-positsioon enda kätte... ...taaskordselt (üldiselt grupid kuhu ma satun ja kellega ma pean tööd tegema ei suuda funktsioneerida, kohe kuidagi mitte või kui nad vähegi liiguvad siis nad liiguvad vales suunas ja kuna minu hinne on ka arvel siis ei jää muud üle kui nendest üle sõita, kuigi nad on selle üle muidugi alati väga õnnelikud... ...motherfuckes). Igatahes mõtlesin siis meie grupi töö välja, seletasin lahti ja lasin vaiksel poisil kirja panna. Täna pidime seda esitama, seega lendasin klassi ette seletasin kena valju selge häälega ära mis see on mis see teeb ja utsitasin küsimusi esitama (sest nad pidid seda tegema aga ei olnud võimelised eriti), küsimustele vastasin ilusti ära, kui õpetaja leidis, et mu süsteemis võib tekkida tänu mingisugusele tegurile viga (ta mõtles tükk-tükk aega ennem kui koperdas 1 võimaluse otsa nii, et WIN), siis mõtlesin kiirelt välja lahendus scripti selle jaoks - woo go me!
Teiste leidlikud ideed lasin ma põhja (bwahahhahahahah - 2:0 minu kasuks), teised olid sunnitud oma ideid tutvustama ja seal arutleti päris palju selle üle aga kõik arutlused nende ideede üle olid alati väga mööda, seega nende "heaolu" pärast, võtsin suuresti üleklassi sõna lastes iga teise grupi idee põhja. IN YOUR FACE FUCKERS, kõigepealt said nad kõik näkku kooli kõige ebameeldivamalt õpetajalt ja siis julgesid esitada klassi ees ideid mis olid vigased ja out of place. Muidugi ma ei lasknud need aint põhja vaid seletasin neile ära kuidas saaks selle viga vältida ja kus oleks õige kohta asja kasutamiseks.
Oleks vist tegelikkuses õige ära märkida, et grupi töö oli võta 3 moodulit kontroller, sensor ja user interface moodulid, kasutada infrapuna kaugust mõõtvat sensorid ja siis väljastada infot 3-eri värvi LED'iga ja pisikese Display'ga. Blokk-struktuurid said kirja pandud, järgmine kord läheb vist koodi kirjutamiseks.
Aeg vist lõpetada, viimasel ajal tundub, et ma olen tagasi parimas konditsioonis. Mõtte kiirus on väga hea, asjade lahti mõtestamine toimib korralikult kiiresti, loogika möllab ennenägematult võimsalt ja sõrmed on vana max speedi ületanud täiega.
Ainus mis kurta võib on vast see, et on nohu (kasutan nohurohtu, am actuly taking care of my self lil bit) ja vana arm ei anna rahu. (do i smell love? no, no you dont, it's just the tree that backstabed me, in hes defence i can say you fell on his knife, he didn't actuly stab you).
PS. Selle ülimalt üleoleva õpetajaga suhtlemine on nagu big challenge, you cant BS the BS'er. Selle välja kutse peale mõeldes ei tule muud pähe kui, et see on sutsiidne, kuid siiski miski selle juures on ülimalt ahvatlev ja kuna avalikku challenge'it pole ja kõik jääb varjudesse siis ---
I shall call this picture sir-feeling-challenge-accepting-meme/pic! Good day sir.
First things, first - Olen lõpusirgele jõudmas raamatuga "Kusagil lennata" (oli vist see ta nimi, not sure about it). Raamatu kohta võiks öelda, et seda oli kõvasti raskem lugeda kui Murakami - Kafkat, aga seda vaid alguses. Algus oli nagu sandbox süsteem, kõik visati sulle korraga, ette ja siis hakkas kuhugi liikuma, tegelased kirjeldati korra ära oma 10 ja siis nii ta jäigi, kõigile anti nimi aga paljud nimed on/olid väga sarnased ja üks tegelane kasutas oma aliast, mis tõttu temast kirjutati mitme nimeall - confusing. Mis? kus? kes? olid pidevad küsimused seda lugedes ja seega tuli ikka, ette kus keerasin korra lehe tagasi, et olla kindel kes see neist siis tegutseb. Peale oma 200 lehte oli pilt lõpuks selge. Tegelastel teen lõpuks vabalt vahet, sest kõik on pmst teind midagi millega nad mulle meelde on jäänud, mitte ei ole lihtsalt sarnased nimed kellest vaid räägitud korra ja tegevus kohast on ka lõpuks kena pilt ette saanud. Tegevus käib seal toredalt, on linnaosa ja siis öeldakse tänava nimi, selle asemel, et öelda, et selle baar'i/hotelli kõrval tänavas või ületee. Kogu see jama suutsid mind vahepeal nii hajameelseks teha, et kui sattusin selle peale mõtlema ja pesema minema siis suutsin shampooniga keha pesta ja pidin hakkama seebiga pead pesema.
Selle raamatus käideltav teema tuletas meelde kuidas vanasti kui laps haiget sai siis loeti talle salmi ja puhuti peale või tehti väike musi valutavale kohale, ja sellega oli valu üldiselt läinud. Seega üritasin korra seda meelde tuletada aga mis mul sellest välja tuli ei olnud midagi eriti normaalset (Varesele valu, harakale haigus, musta kassi saba, pruuni lehma taha. --- lolololol WUT? oli minu reageering kuid tõesti no ei tulnud meelde kuidas see tegelt käis).
Kool - zomfg, mul hakkas tund kooli ühe kõige... (hmm whatshammacallit) ...ebameeldivama õpetajaga üldse. Nii palju kui mul temaga varem kokku puudet olnud on siis ta on kõige vastikum õpetaja keda ma tean, ta olek on lihtsalt selline. Tal on nagu üli-mega-super üleolev oleks kõigi suhtes ja tal on kinnis-idee, et windows XP on parim ja 7 on ripoff. Temaga varasemal suhtlemisel oli meil korra teema video formaat selle convertimine ja video töötlus programmid. FFS ta teeb mingi üli juust kaameratega koguaeg mingeid videosi (ta ise kinnitas ka, et juust kaamera lol) ja siis ainus kõlblik video töötlus programm maailmas on madafacking WINDOWS-MOVIE-MAKER, how the fuck is that possible????
Aga jahm, nüüd hakkasid mul temaga tunnid "Suhtlemis treening", esimese asjana lendasin sinna ja küsisin kas mul on hinne olemas või saab ta mulle selle panna, sest võin näidata, et mul on see aine läbitud. Selle peale ütles ta, et tema on ainus kes siin koolis seda ainet teeb ja mina pole tema tunnis varem olnud. (wut? noooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooo, ma pean tõesti siis uusti aine läbima?). Anyways asi lõppes sellega, et ta andis mulle võimaluse väljapaista väheke, et siis hinnata kui palju ma pean tööd tegema tema tunnis. Olin siis aktiivne ja mängisin talle kõik kaardid ilusti kätte. (Kui tal oli vaja näidet sellist tuua mida teiste peal veel ei saanud või seletust saada millegi kohta, siis ilma, varasema kokkuleppeta võtsin asja enda peale ja muutsin oma hoiakuid ja asjade paigutust selliseks, et tal oleks mu peal näida tuua ja andsin seletusi hoiakute, territooriumite märgistamise jne. kohta kui küsimus tekkis [no dawgs, just peeps - territooriumi märgistamine, mina märgistasin oma ala sellega, et võtsin teistest silm nähtavalt eemal oleva koha, et näidata, et ei soovi mingit idikat enda juurde ja panin oma koti enda lähedale mis näitas ala kus mina laian, still-in-actuality-its-a-pissing-contest]). Anyways tunni jooksul sain õpetajat paremini tundma ja leidsin, et hoolimata oma ülimalt ebameeldivale iseloomule oleme me temaga ülimalt sarnased. Sammuti sain veenduda kust tema iseloom/hoiak tuleb. Aine on suhtlus treening, aine läbiv teema on inimeste mõjutamine ja ta töötab psühholoogina, FO SHO, et tal on "väike" god-complex, i felt it comin, when i was still fixin people for fun, but surpressed it. Tegelikkuses joovastusin ma selles jõus päris kenasti aga see ei tähenda, et ma kunagi oleks kontrolli kaotanud või halval eesmärgil seda kasutanud. Ja ma olen muidugi selle taaskordselt tahaplaanile jätnud, pole inimesi kellega jaurata, enda klassis olevaid inimesi väheke suunan vahest, but we all do that.
That brings us to next topic - Mul on selline tund nagu praktiline füüsika, ffs õpetaja on majorly-over-weight-guy, mille vastu mul poleks väga midagi kui ta oleks oma alal edukam, edukad võivad endale lubada olla nii paksud kui tema on, i mean hes like OBEEESE, näiteks Comic-book guy simpsonitest, täis nerd, joonistab koomikseid, teeb review'si ja on vägagi edukas selles kõiges - go a hed comic-book-guy be obese if you want, no prob. Aga jahm, tegelt mul pole inimeste suuruste vastu midagi, lihtsalt see vana ei oska õpetada või lihtsalt ei õpeta, ta peaks meile andma robootikat, esimesed ma ei tea mitu tundi oli mõttetu pläma, siis tuli algselt asjalik aga peale 1-tundi täiesti mõt(ttttt)etu, iga päev muud ei kuule kui transistor, TranSistor, tRaNsisTor jne. ja siis jõudsime controller moodulite jt. asjade juurde go sensors and other 1960 futu stuff. Aga klass jaotati rühmadeks, mina sattusin rühma 2 klassi kõige vaiksema tüübiga, üks on lihtsalt mõtetu jorrs kes ei viitsi sittagi teha ja käib harva kohal, teine on pisike väga endasse tõmbunud tüüp, kes küll vastab kui küsid aga ise sulle midagi öelda ei julge, isegi kui see on "ma kirjutasin ära, vaata kas sobib" või midagi taolist. Tüüp istub koguaeg klassis JOPE seljas ja kurguauguni kinni tõmmatud. Õnneks on nagu mingi sügis jope mitte paks talve oma, but still - lol wut? nagu, pole ennist nii ebakindlat inimest näind, et selleks, et end mugavalt ja turvaliselt tunda ei võta jopet ka ära siseruumides. Aga kuna mu rühmas oli 1 kes ei räägi, 1 kes ei käi kohal/ei tee midagi ja mina kes heameelega jätaks asja tegemise ja juhtimise nende hooleks, sest kui ma nende eest asja ära teen siis nad ei õpi midagi juu. Anyways, 1 neist ei liigutanud, 1 neist ei julgenud liigutada ja seega ei jäänud muud üle kui võtta vihatud-liidri-positsioon enda kätte... ...taaskordselt (üldiselt grupid kuhu ma satun ja kellega ma pean tööd tegema ei suuda funktsioneerida, kohe kuidagi mitte või kui nad vähegi liiguvad siis nad liiguvad vales suunas ja kuna minu hinne on ka arvel siis ei jää muud üle kui nendest üle sõita, kuigi nad on selle üle muidugi alati väga õnnelikud... ...motherfuckes). Igatahes mõtlesin siis meie grupi töö välja, seletasin lahti ja lasin vaiksel poisil kirja panna. Täna pidime seda esitama, seega lendasin klassi ette seletasin kena valju selge häälega ära mis see on mis see teeb ja utsitasin küsimusi esitama (sest nad pidid seda tegema aga ei olnud võimelised eriti), küsimustele vastasin ilusti ära, kui õpetaja leidis, et mu süsteemis võib tekkida tänu mingisugusele tegurile viga (ta mõtles tükk-tükk aega ennem kui koperdas 1 võimaluse otsa nii, et WIN), siis mõtlesin kiirelt välja lahendus scripti selle jaoks - woo go me!
Teiste leidlikud ideed lasin ma põhja (bwahahhahahahah - 2:0 minu kasuks), teised olid sunnitud oma ideid tutvustama ja seal arutleti päris palju selle üle aga kõik arutlused nende ideede üle olid alati väga mööda, seega nende "heaolu" pärast, võtsin suuresti üleklassi sõna lastes iga teise grupi idee põhja. IN YOUR FACE FUCKERS, kõigepealt said nad kõik näkku kooli kõige ebameeldivamalt õpetajalt ja siis julgesid esitada klassi ees ideid mis olid vigased ja out of place. Muidugi ma ei lasknud need aint põhja vaid seletasin neile ära kuidas saaks selle viga vältida ja kus oleks õige kohta asja kasutamiseks.
Oleks vist tegelikkuses õige ära märkida, et grupi töö oli võta 3 moodulit kontroller, sensor ja user interface moodulid, kasutada infrapuna kaugust mõõtvat sensorid ja siis väljastada infot 3-eri värvi LED'iga ja pisikese Display'ga. Blokk-struktuurid said kirja pandud, järgmine kord läheb vist koodi kirjutamiseks.
Aeg vist lõpetada, viimasel ajal tundub, et ma olen tagasi parimas konditsioonis. Mõtte kiirus on väga hea, asjade lahti mõtestamine toimib korralikult kiiresti, loogika möllab ennenägematult võimsalt ja sõrmed on vana max speedi ületanud täiega.
Ainus mis kurta võib on vast see, et on nohu (kasutan nohurohtu, am actuly taking care of my self lil bit) ja vana arm ei anna rahu. (do i smell love? no, no you dont, it's just the tree that backstabed me, in hes defence i can say you fell on his knife, he didn't actuly stab you).
PS. Selle ülimalt üleoleva õpetajaga suhtlemine on nagu big challenge, you cant BS the BS'er. Selle välja kutse peale mõeldes ei tule muud pähe kui, et see on sutsiidne, kuid siiski miski selle juures on ülimalt ahvatlev ja kuna avalikku challenge'it pole ja kõik jääb varjudesse siis ---
I shall call this picture sir-feeling-challenge-accepting-meme/pic! Good day sir.
Sunday, November 6, 2011
Ära maga oma vasakul küljel!!!
Kiire post siis ennem kooli minekut.
Käisin Tallinnas Madise sünnipäeval, aitasin tal selle jaoks kodu korrastada ja toole muretseda ja alkot kokku ajada jne.
Nägin sünnipäeval Martinit seega sain talle ka õnne ära soovida, sammuti nägin ka Estellet nii, et talle sai ka õnne soovid edastatud.
Palju oli mulle tundmatut rahvast, aga tuttavaid leidus ka piisavalt. Rahvas oli sõbralik, seega kõik said hästi läbi. Mina suutsin ennast 100% pekki keerata kogemata ja see tõttu minna kell 9 õhtul juba magama ära. Pidu olevat kella kaheksani hommikuni kestnud.
Tulin laupäeval tagasi, lootsin saada soodsa sebe bussi peale, aga tuli välja, et ma jäin oma tunnike kaks hiljaks sellele ja kuna ma juba bussijaamas olin kogu oma kraamiga siis läksin kohe järgmise bussipeale mis minu üllatuseks tuli 15 minuti pärast, ehk siis läksin peatusesse ja jõudsin maha istuda kui buss oli ees juba.
Jõudsin rahulikult saarele tagasi ja asusin nv'd nautima. Mängisin Evil Geniust ja Maple'i priva serveris (ExtaliaMS väga madalad kordajad on ja server sihib päris serverile võimalikult lähedale saada ja üllataval kombel tuleb see neil väga hästi välja). Täna öösel/õhtul lõpetasin elus esimest korda lõpuks Evil Genius'e, olen seda mänginud väga mitmeid kordi aga kunagi pole eriti kaugele jõudnud, see kord aga võtsin kindla sihi minna tasa ja targu, teha kindlalt mäng läbi. Ja lõpuks suutsingi selle ära teha. Super Happy.
Anyways kuna õhtu sai varakult läbi siis vaatasin väheke animet ja läksin varakult magama (kuskil 12-1), sest hommikul kell 10:15 hakkab tund ja siis teine tund alles kell 14:15. Tegin endale plaani, et lähen kooli, istun oma tunni ära, lähen apteeki ostan nohurohtu ja vahetan raamatukogus oma Aazh'i ja Skeeve'i sekluse seerja 3. topeltköite Charles de Lint - Kusagil lennata vastu.
Hommik hakkas väga väga toredalt. Uni kadus ennem kella 9 ära, sest ülimalt ebamugav oli olla. Proovisin asendit parandada, aga igat pidi tundus selg imelik. Ärkasin siis üles ja avastasin, et mul selgroog jurab täiega, ülimalt kehv on olla nagu ei liiguks või oleks kinni kiilunud vähe. Vana arm alaseljal-tuharal-lihase juures valutab hullult. Läksin siis hambaid pesema, mõlemad silmad täiesti verd täis valgunud, vasak silm eriti (selle külje peale ma magasin kogu öö). LIEK WUT?. Tundsin kuidas jälle on nina kuskil taga otsas vasakus ninapoolel mingi tatt kuidagi kare ja samas liikumas ära, suutsin sülitada oma 4-5 suurt tati klimpi välja 1 verisem kui teine, kõik ühest samast poolest. ... ... ... .nüüd aga pean kooli minema, minu õnneks silmad on taas valged mitte punased, aga selg ei anna veel asu eriti, tavaliselt läheb mul sihke asi liikumisega paremaks. Eeldan, et see kord sammuti ja lõpuks ongi käes aeg kooli minna.
Käisin Tallinnas Madise sünnipäeval, aitasin tal selle jaoks kodu korrastada ja toole muretseda ja alkot kokku ajada jne.
Nägin sünnipäeval Martinit seega sain talle ka õnne ära soovida, sammuti nägin ka Estellet nii, et talle sai ka õnne soovid edastatud.
Palju oli mulle tundmatut rahvast, aga tuttavaid leidus ka piisavalt. Rahvas oli sõbralik, seega kõik said hästi läbi. Mina suutsin ennast 100% pekki keerata kogemata ja see tõttu minna kell 9 õhtul juba magama ära. Pidu olevat kella kaheksani hommikuni kestnud.
Tulin laupäeval tagasi, lootsin saada soodsa sebe bussi peale, aga tuli välja, et ma jäin oma tunnike kaks hiljaks sellele ja kuna ma juba bussijaamas olin kogu oma kraamiga siis läksin kohe järgmise bussipeale mis minu üllatuseks tuli 15 minuti pärast, ehk siis läksin peatusesse ja jõudsin maha istuda kui buss oli ees juba.
Jõudsin rahulikult saarele tagasi ja asusin nv'd nautima. Mängisin Evil Geniust ja Maple'i priva serveris (ExtaliaMS väga madalad kordajad on ja server sihib päris serverile võimalikult lähedale saada ja üllataval kombel tuleb see neil väga hästi välja). Täna öösel/õhtul lõpetasin elus esimest korda lõpuks Evil Genius'e, olen seda mänginud väga mitmeid kordi aga kunagi pole eriti kaugele jõudnud, see kord aga võtsin kindla sihi minna tasa ja targu, teha kindlalt mäng läbi. Ja lõpuks suutsingi selle ära teha. Super Happy.
Anyways kuna õhtu sai varakult läbi siis vaatasin väheke animet ja läksin varakult magama (kuskil 12-1), sest hommikul kell 10:15 hakkab tund ja siis teine tund alles kell 14:15. Tegin endale plaani, et lähen kooli, istun oma tunni ära, lähen apteeki ostan nohurohtu ja vahetan raamatukogus oma Aazh'i ja Skeeve'i sekluse seerja 3. topeltköite Charles de Lint - Kusagil lennata vastu.
Hommik hakkas väga väga toredalt. Uni kadus ennem kella 9 ära, sest ülimalt ebamugav oli olla. Proovisin asendit parandada, aga igat pidi tundus selg imelik. Ärkasin siis üles ja avastasin, et mul selgroog jurab täiega, ülimalt kehv on olla nagu ei liiguks või oleks kinni kiilunud vähe. Vana arm alaseljal-tuharal-lihase juures valutab hullult. Läksin siis hambaid pesema, mõlemad silmad täiesti verd täis valgunud, vasak silm eriti (selle külje peale ma magasin kogu öö). LIEK WUT?. Tundsin kuidas jälle on nina kuskil taga otsas vasakus ninapoolel mingi tatt kuidagi kare ja samas liikumas ära, suutsin sülitada oma 4-5 suurt tati klimpi välja 1 verisem kui teine, kõik ühest samast poolest. ... ... ... .nüüd aga pean kooli minema, minu õnneks silmad on taas valged mitte punased, aga selg ei anna veel asu eriti, tavaliselt läheb mul sihke asi liikumisega paremaks. Eeldan, et see kord sammuti ja lõpuks ongi käes aeg kooli minna.
Tuesday, November 1, 2011
Hea päev on hea - or is it?
Pool kuud tagasi juhtus mul selline tore asi, kus sai järsku 30GB "mõistlikku" andmemahu kasutust täis ja see tõttu piirati mu nett mis oli piisavalt kiire, et panna video streamima ja sai kohe vaadata, muretsemata, et see bufferdamiseks seisma jääb vahepeal, on nüüd 200kbit/s, kiirus mis tapab kõik kes vähegi tahaks mingit infot kätte saada internetist.
Igatahes, Tallinnast tagasi tulles oli jäänud ainult 5-6 päeva oodata, kuni kiirus jälle normaalseks läheb, sest kuu alguses taastatakse kiirus ja läheb järgmise "mõistliku" andmemahu summa lugemiseks.
Seega, et mitte piinata ennast ja teisi võtsid nõuks hoiduda väheke internetist ja käi ainult korra päevas kirju ja facebooki teateid vaatamas. Kahjuks oli ees nädala vahetus ja sellega polnud suurt midagi peale hakata nii, et otsustasin ette võtta mängu mida olen mitmeid kordi elus mänginud, korduvalt kiitnud ja iga kord leidnud, et see on üks parimaid mänge, aga ma pole kunagi mängu teisest poolest kaugemale jõudnud, rääkimata lõpetamisest. Mänguks on siis 'Evil Genius' ja praeguse seisuga olen ma üle poole mängu läbinud ja sihikindlalt liikumas lõpupoole. Aeglaselt aga sihikindlalt. Lasin siis plaanida kurje plaane ja neid ellu viia terve nädala vahetuse ja äsja olnud esmaspäeva, mängides pikkade öötundideni ja avastades, et kell on 3 öösel ja mõne tunni pärast peab hakkama kooli jaoks ärkama, otsustasin, et peab varsti lõpetama ja seda ma ka tegin, kell 5 hommikul.
Siit aga algab mu hea päev, heapäeva soenduseks oli mul, ööga tore ja kindel edasiminek valmistatud mängu ja sain rahus vastu võtta selle unevaese päeva, mis minu üllatuseks oli hoopis teistsugune kui ma oleks oodanud.
Pole väga kaua korralikult ööläbi mänginud ja une puudust maitsta saanud, aga see tähendas vaid seda, et hommikul ärgates pidin tavalise rahuliku ülestõusmise ja lonkimise asemel ennast jump-startima, mis mõjub alati väga värskendavalt, see küll ei lase sul päris korralikult reaalsusesse naaseda, aga see eest laseb ta sul funktsioneerida nagu oleksid sa maganud rahus 8 tundi ja korralikult hommikust söönud. (jump-startida saab igatmoodi, aga kuna mul hommikuti niigi pole mingit tuju toitu mäluda, siis selle järel ei ole ma lihtsalt võimeline sööma järgnevad 30-60 minutit).
Hommik tundus pivisele ilmale vaatamata väga särav ja värvi kirev, kõik meeled olid täielikult avatud ja püüdsid iga viimastki detaili ja informatsiooni jupikest endale haarata (Minu pean seda jump-stardi positiivseks kõrvalmõjuks), küll aga oli äratus vähe varasem kui ma oleks pidanud panema seega jäi mul palju aega ennem väljumist üle ja haarasin kapist mingit viinereid, mis polnud mingit moodi hea idee. Kui ajuoli ülelöödud siis kehal võtab natuke rohkem aega sellisest olukorrast välja tulemiseks ja üks viimaseid asju mis toibum on magu. Nii, et omast suutmatusest leida endale 5-10 minutiks tegevust lükkasin sisse 2 vinkut ja lõin oma keha igatepidi täiskäigule, mis tähendas vaid seda, et nüüd polnud tagasi teed, keha hakkas kulutama rohkem energiat kui ta vähegi oleks pidanud, aga õnneks oli mul teel kooli ikka veel palju aega üle ja sain poest läbi hüpata. Võtsin endale banaani-kreemi-täidisega-glasuuritud-saiakese ja sinna juurde ühe mõnusa maiuse (katšing-energi-tuleb).
Kogu maailm paistis ülimalt hea, õhk värskem kui muidu, hallid pilved tundusid ka heledamad, päikest polnud aga kõik oli valge nagu oleks taevas tühi, saiake hambus jalutasin rahulikult kooli poole, aeg-ajalt omaette naeratades ja muiates. Kooli jõudes oli jump-stardi kõik head ja halvad kõrvalmõjud möödas ja koolipäev sai alata.
Sain teada, miks me kooli imelikult kaunistatud oli ja lõpetasin oma andmebaasi päringud, vahepeal käisime kooli sünnipäev aktusel, kus pidime mingit mõttetuid luuletusi ja muud jama kuulama, ainus mis mu tähelepanu köitis oli üks tüdruk kes käis üksi mitukorda laulmas. Peale selle, et ta nägi hea välja, laulis ta uskumatult hästi, siin koolis on mingi imelik koori laadne asi ja inimesed alati esinevad laulmistega kooli üritustel aga siiani on kõik no nii pask olnud. Muusika õpetaja on ülimalt haige ennast täis mõrd, kes täiesti pohhuilt järsku snap-ib ja siis kukub kisama kõikide õpilaste peale. Hääli rühmadesse jagada ta ei suuda ja kui inimesed laulavad nagu kassikooris siis see on tema jaoks hea. See tüdruk aga oli arvatavasti muusika koolis käinud, kahju oli ainult, et ta laulis mikrisse ja kõlarid olid ülimalt pasad ja üle keeratud, mis tõttu tema laulmine vahepeal tundus väga nadi olevat, neile kes ei mõistnud kui hästi ta tegelt laulis.
Anyways aktus läbi, tund aega aega jaurata ringi kuni järgmine tund (see sama aine) hakkab. Kohvik kus ma käin raamatut lugemas on kahjuks "Uuenduste tõttu suletud", mitte mignit "Vabandame, aga oleme uuenduste tõttu suletud" või miskit sellist vaid lihtsalt, akna peale on silt kuhu keegi on pastakaga tõmmanud, et uuenduste tõttu suletud ja mitte midagi see pole toimunud 2 päeva jooksul. See kooserdasin teise kohta (natuke aega tagasi tegin taasavastuse, et mu õppejõud/rühmajuhata/õpetaja-kellega-ma-saan-väga-hästi-läbi, käib seal iga päev lõunal.) mina jõudsin sinna muidugi ennem oma õpetajat ja seega võtsin endale suvalise laua ja hakkasin lugema raamatut, samas oodates oma pannkooke. Viimatel päevadel pole lugemine väga edenenud. Teadmine, et mul on juba käsil seeria eestikeelse tõlke viimane köide, ei lase väga rahus lugeda ja tegelt pole just aega ka korralikult selleks olnud. Kõige parem minule raamatu lugemiseks on nii, kui ma pean minema kas esimesse või teise tundi ja peale seda on 2-3 tundi vaba, kui peale neid on päev läbi siis juhtub ka raamatu kohe läbi olevat ja seda väga ei taha.
Natuke olen uurinud ka seerja kohta ja välja on antud 19 raamatut, siis kui ma esimest korda seda seeriat lugesin siis oli neid aint 12, aga natuke peale seda lõi autor Robert Asprin käed kokku Jody Lynn Nye'ga ja koos lõid nad sellesse seeriasse veel 7 raamatut. 2008 aastal Robert Asprin kahjuks suri aga Lynn ütles, et neil olid Aspriniga suured plaanid ja plaanib need nende kahe jaoks ellu viia.
Eesti keelseks on tõlgitud 19-st raamatust ainult 6, mis on rämedalt masendav, aga noh siis tuleb lihtsalt võtta ingliskeelne versioon ja see läbi lugeda. Raamatu kogude kohta ma väga ei tea, aga ingliskeelseid versioone seeriast müüakse eestis küll, ainus probleem on see, et 7. raamat mida mul kohe varsti vaja läheb. Seda pole kuskilt saada ja pean tõmbama selle ebooki näolt.. -.-" FFS - arvutist raamatut lugeda, liek whats the fucking point of it. Aga jahm, teisi on võimalik osta, aga eks nad ole vähe kallid, alla 14 euri ei paistnud ükski osa ja ma tahaks nad ilusti järjest ühe hooga kõik läbi lugeda, aga pole võimalik.
Koju jõudes mängisin väheke edasi, kindlustasin oma tee mängu lõppu veelgi ja siis jooksis mäng kokku ( muidugi selleks ajaks oli ikka oma 2-3 tundi möödunud :D ) ja vaatasin ühe oma lemmik anime uued osad ära. Kui küsida mida ma vaatan siis seda tavaliselt ei taipa nimetada... ...võib-olla, sest see on just selline anime, et selle nautimiseks pead sa olema vaadanud ära suurel hulgal teisi populaarseid ja vähem populaarsemaid animesi. Iga osa selles on enamjaolt väga õpetlik ja samas iga osa on sel lihtsalt niiiiiiiiiiii naljakas, et ma naeran klapid peas kõvahäälega üle toa pidevalt seda vaadates.
Selles postituses saab olema üks väike pilt kuigi oleks tahtnud oma seletusi ja mõtteid rikastada vastavate piltidega aga ei teinud seda, sest ülejäänud varjutaks vaid, seda pilti ja selle mõtet.
Vesteldes Skype'is väheke oma kalli õega sain ma teada, et ta on suht kindel kanditaat Kesklinna PKO juhtkonda ( seda, et ta sinna kandideerib avastasin meile lugedes :D ) ja üllatavamaks osutus, tema oma laulude kirja panemine. Nagu alati kartes halvimat arvasin, et kui ma talle külla lähen siis ta paneb mu mõnda kuulama, aga mida ma ei osanud oodata, oli hoopis see, et ta tahtis mulle kohe saata seda meiliga, et ma saaks kuulata tema loomingut (alg staadiumis loomingut --- as she sayd). Ja peale seda kui ma natuke monkeybut'itsesin saatsiski ta selle mulle ja mille mängima pannes ilmus mu silme ette ülimalt ilus laul (jah silme ette mitte ei saabunud mu kõrvadesse, noh muidugi tegi see kõigepealt seda, muidu see poleks silme, ette jõudnud kuidagi), mis tõttu kuulasin ma seda mitu korda järjest tundes ennast olevat ja arvatavasti ka välja nähes selline nagu ülel olev pilt. Aga jahm peale esimest sõna olin juba 100% kindel, et see on ülimalt ilus ja saab olema ÜLIMALT FANTASTILINE ja ILUS kui tšello ja ainult tšello sinna juurde jõuab. (Sel laulul on potensiaali minu silmis perfektsuseni jõuda).
"NOW THIS IS WHY I DIDN'T WANT TO TELL YOU, I WANTED YOU TO READ IT YOUR SELF!!!"
---MonkeyBut
###################################################################
[20:44 1.11.2011] EDIT POST
Tänases päeva oli palju indikatsioone vihjamaks, et õigustus mu pealkirjas olevale " - or is it?" osale on tulemas või juba toimunud ja ma pole seda lihtsalt tähele pannud. Täpselt kell kaheksa(8) nelikümmend(40) see juhtuski. Tänase päev on kaugel heast, see oli vaid maailma tasakaal ette hoiatamaks, et midagi on juhtumas.
[21:05 1.11.2011] EDIT POST
Meenus kuidas täna kõiges selles imelikus mis mulle tegelt ette juhtus, mõtlesin selle teema peale ja mõtlesin selle teema raskusele ja mida öelda. Aga nüüd kus aeg käes, paistab nagu tahetaks, et seda ütleksin. See kord pole küll keegi mulle öelnud, et ma sellest räägiks, aga üks minu jaoks tähtsamaid oskuski mis ma olen endale omandanud oma lühikese elujooksul on näha inimestest läbi. Kuid isegi kui mult seda tahetakse, kui tungivalt ta ka ise seda ei tahaks praegu, ei suuda ma oma suud avada. Mulle tundub, et selle ütlemata jätmine on karistus, selle ütlemine on päästmine. Kuid kuidas sa saad päästa kedagi kes vajab karistust.
Ma ei mõista miks arvatakse, et mul jõud. Mitte mingil juhul ei ole võimalik, et mina olen nii võimas, seega kuidas te saate panustada minule, like rly? kas mul jääb midagi nägemata? ma tean isegi, et mul on eneseusku väga vähe aga no see ei ole reaalne, see pole lihtsalt võimalik, see on midagi palju kõrgemat kui mulle lubada võiks. Väiksest peale ma olen küll täheldanud, et mingil määral olen ma võimeline seda jõudu kasutama ja suuremaks kasvades pole vastu väiteid kuskilt poolt tulnud, kohe mitte kuidagi. Ainus mis tuli ajaga oli suurem jõud või suurem teadlikkus jõu üle(kuid see pole kontroll, see on vaid teadlikkus ja kontrolli ma pole ses kunagi tahtnud endale haarata).
Üks-kõik kui tugev ka poleks, kui väga ma ka ei leiaks, et see on karistuse kandmine, ei suuda inimene ennast täielikult muuta ja seega pean alla andma oma tuumale ja andsin armu, vabastasin karistusest kuid mitte nii nagu seda oleks mult soovitud, vabastasin karistusest andes teise vastuse ja tehes seda mida ma kogu elu teinud olen, et individuaale aidata.
###################################################################
Mida pikemalt ma kirjutan, seda rohkem on mul aega mõelda, kogu selle teemaga seoses on vaid üks kindel laul ja see aitab liht mõtted eemaldada. Mida sügavamale selles teemas ma jõuan, seda enam jõuan ma ühe sama vastuseni. See vastus aga pole niisama lihtne kui muud vastused. Mitte, et tegelt needki lihtsad oleksid, aga need vastused seisavad vähemalt kindlalt maaküljes kinni, erinevalt vastusest mille ma olen omale leidnud.
See kõik arutlus, seletus, mõttete-uitamine mis on lisatud kui EDIT POST, on tegelt mõeldud mulle. (Nii väga kui me ka ei tahaks, et kõik meid mõistaks, ei saa me ise vastuseid kätte anda, eriti veel kuis polda valmis vastusteks või ei osata küsimust esitada --- Isegi kui keegi teeb midagi endale, siis tegelikkuses pole see kunagi lihtsalt talle endale)
###################################################################
Tegelikkuses läheb mu mõte pikalt pikalt edasi ja lõikudest on leida lünkade täidet, aga siit edasi ei või ma enam kirjutada. Sama moodi nagu ei võinud mõned aastad tagasi vastata küsimustele, ega midagi endast kirja panna.
###################################################################
Teadagi, et siia satub heal juhul vaid 2 inimest, seega esitaks 2 küsimust. Mis on teie jõud? Kes panustab teile? (Igaks juhuks ütlen, et see kui teile panustatakse siis see ei pruugi olla teie jõu pärast, panustatakse ka teistel põhjustel)
Igatahes, Tallinnast tagasi tulles oli jäänud ainult 5-6 päeva oodata, kuni kiirus jälle normaalseks läheb, sest kuu alguses taastatakse kiirus ja läheb järgmise "mõistliku" andmemahu summa lugemiseks.
Seega, et mitte piinata ennast ja teisi võtsid nõuks hoiduda väheke internetist ja käi ainult korra päevas kirju ja facebooki teateid vaatamas. Kahjuks oli ees nädala vahetus ja sellega polnud suurt midagi peale hakata nii, et otsustasin ette võtta mängu mida olen mitmeid kordi elus mänginud, korduvalt kiitnud ja iga kord leidnud, et see on üks parimaid mänge, aga ma pole kunagi mängu teisest poolest kaugemale jõudnud, rääkimata lõpetamisest. Mänguks on siis 'Evil Genius' ja praeguse seisuga olen ma üle poole mängu läbinud ja sihikindlalt liikumas lõpupoole. Aeglaselt aga sihikindlalt. Lasin siis plaanida kurje plaane ja neid ellu viia terve nädala vahetuse ja äsja olnud esmaspäeva, mängides pikkade öötundideni ja avastades, et kell on 3 öösel ja mõne tunni pärast peab hakkama kooli jaoks ärkama, otsustasin, et peab varsti lõpetama ja seda ma ka tegin, kell 5 hommikul.
Siit aga algab mu hea päev, heapäeva soenduseks oli mul, ööga tore ja kindel edasiminek valmistatud mängu ja sain rahus vastu võtta selle unevaese päeva, mis minu üllatuseks oli hoopis teistsugune kui ma oleks oodanud.
Pole väga kaua korralikult ööläbi mänginud ja une puudust maitsta saanud, aga see tähendas vaid seda, et hommikul ärgates pidin tavalise rahuliku ülestõusmise ja lonkimise asemel ennast jump-startima, mis mõjub alati väga värskendavalt, see küll ei lase sul päris korralikult reaalsusesse naaseda, aga see eest laseb ta sul funktsioneerida nagu oleksid sa maganud rahus 8 tundi ja korralikult hommikust söönud. (jump-startida saab igatmoodi, aga kuna mul hommikuti niigi pole mingit tuju toitu mäluda, siis selle järel ei ole ma lihtsalt võimeline sööma järgnevad 30-60 minutit).
Hommik tundus pivisele ilmale vaatamata väga särav ja värvi kirev, kõik meeled olid täielikult avatud ja püüdsid iga viimastki detaili ja informatsiooni jupikest endale haarata (Minu pean seda jump-stardi positiivseks kõrvalmõjuks), küll aga oli äratus vähe varasem kui ma oleks pidanud panema seega jäi mul palju aega ennem väljumist üle ja haarasin kapist mingit viinereid, mis polnud mingit moodi hea idee. Kui ajuoli ülelöödud siis kehal võtab natuke rohkem aega sellisest olukorrast välja tulemiseks ja üks viimaseid asju mis toibum on magu. Nii, et omast suutmatusest leida endale 5-10 minutiks tegevust lükkasin sisse 2 vinkut ja lõin oma keha igatepidi täiskäigule, mis tähendas vaid seda, et nüüd polnud tagasi teed, keha hakkas kulutama rohkem energiat kui ta vähegi oleks pidanud, aga õnneks oli mul teel kooli ikka veel palju aega üle ja sain poest läbi hüpata. Võtsin endale banaani-kreemi-täidisega-glasuuritud-saiakese ja sinna juurde ühe mõnusa maiuse (katšing-energi-tuleb).
Kogu maailm paistis ülimalt hea, õhk värskem kui muidu, hallid pilved tundusid ka heledamad, päikest polnud aga kõik oli valge nagu oleks taevas tühi, saiake hambus jalutasin rahulikult kooli poole, aeg-ajalt omaette naeratades ja muiates. Kooli jõudes oli jump-stardi kõik head ja halvad kõrvalmõjud möödas ja koolipäev sai alata.
Sain teada, miks me kooli imelikult kaunistatud oli ja lõpetasin oma andmebaasi päringud, vahepeal käisime kooli sünnipäev aktusel, kus pidime mingit mõttetuid luuletusi ja muud jama kuulama, ainus mis mu tähelepanu köitis oli üks tüdruk kes käis üksi mitukorda laulmas. Peale selle, et ta nägi hea välja, laulis ta uskumatult hästi, siin koolis on mingi imelik koori laadne asi ja inimesed alati esinevad laulmistega kooli üritustel aga siiani on kõik no nii pask olnud. Muusika õpetaja on ülimalt haige ennast täis mõrd, kes täiesti pohhuilt järsku snap-ib ja siis kukub kisama kõikide õpilaste peale. Hääli rühmadesse jagada ta ei suuda ja kui inimesed laulavad nagu kassikooris siis see on tema jaoks hea. See tüdruk aga oli arvatavasti muusika koolis käinud, kahju oli ainult, et ta laulis mikrisse ja kõlarid olid ülimalt pasad ja üle keeratud, mis tõttu tema laulmine vahepeal tundus väga nadi olevat, neile kes ei mõistnud kui hästi ta tegelt laulis.
Anyways aktus läbi, tund aega aega jaurata ringi kuni järgmine tund (see sama aine) hakkab. Kohvik kus ma käin raamatut lugemas on kahjuks "Uuenduste tõttu suletud", mitte mignit "Vabandame, aga oleme uuenduste tõttu suletud" või miskit sellist vaid lihtsalt, akna peale on silt kuhu keegi on pastakaga tõmmanud, et uuenduste tõttu suletud ja mitte midagi see pole toimunud 2 päeva jooksul. See kooserdasin teise kohta (natuke aega tagasi tegin taasavastuse, et mu õppejõud/rühmajuhata/õpetaja-kellega-ma-saan-väga-hästi-läbi, käib seal iga päev lõunal.) mina jõudsin sinna muidugi ennem oma õpetajat ja seega võtsin endale suvalise laua ja hakkasin lugema raamatut, samas oodates oma pannkooke. Viimatel päevadel pole lugemine väga edenenud. Teadmine, et mul on juba käsil seeria eestikeelse tõlke viimane köide, ei lase väga rahus lugeda ja tegelt pole just aega ka korralikult selleks olnud. Kõige parem minule raamatu lugemiseks on nii, kui ma pean minema kas esimesse või teise tundi ja peale seda on 2-3 tundi vaba, kui peale neid on päev läbi siis juhtub ka raamatu kohe läbi olevat ja seda väga ei taha.
Natuke olen uurinud ka seerja kohta ja välja on antud 19 raamatut, siis kui ma esimest korda seda seeriat lugesin siis oli neid aint 12, aga natuke peale seda lõi autor Robert Asprin käed kokku Jody Lynn Nye'ga ja koos lõid nad sellesse seeriasse veel 7 raamatut. 2008 aastal Robert Asprin kahjuks suri aga Lynn ütles, et neil olid Aspriniga suured plaanid ja plaanib need nende kahe jaoks ellu viia.
Eesti keelseks on tõlgitud 19-st raamatust ainult 6, mis on rämedalt masendav, aga noh siis tuleb lihtsalt võtta ingliskeelne versioon ja see läbi lugeda. Raamatu kogude kohta ma väga ei tea, aga ingliskeelseid versioone seeriast müüakse eestis küll, ainus probleem on see, et 7. raamat mida mul kohe varsti vaja läheb. Seda pole kuskilt saada ja pean tõmbama selle ebooki näolt.. -.-" FFS - arvutist raamatut lugeda, liek whats the fucking point of it. Aga jahm, teisi on võimalik osta, aga eks nad ole vähe kallid, alla 14 euri ei paistnud ükski osa ja ma tahaks nad ilusti järjest ühe hooga kõik läbi lugeda, aga pole võimalik.
Koju jõudes mängisin väheke edasi, kindlustasin oma tee mängu lõppu veelgi ja siis jooksis mäng kokku ( muidugi selleks ajaks oli ikka oma 2-3 tundi möödunud :D ) ja vaatasin ühe oma lemmik anime uued osad ära. Kui küsida mida ma vaatan siis seda tavaliselt ei taipa nimetada... ...võib-olla, sest see on just selline anime, et selle nautimiseks pead sa olema vaadanud ära suurel hulgal teisi populaarseid ja vähem populaarsemaid animesi. Iga osa selles on enamjaolt väga õpetlik ja samas iga osa on sel lihtsalt niiiiiiiiiiii naljakas, et ma naeran klapid peas kõvahäälega üle toa pidevalt seda vaadates.
Selles postituses saab olema üks väike pilt kuigi oleks tahtnud oma seletusi ja mõtteid rikastada vastavate piltidega aga ei teinud seda, sest ülejäänud varjutaks vaid, seda pilti ja selle mõtet.
Vesteldes Skype'is väheke oma kalli õega sain ma teada, et ta on suht kindel kanditaat Kesklinna PKO juhtkonda ( seda, et ta sinna kandideerib avastasin meile lugedes :D ) ja üllatavamaks osutus, tema oma laulude kirja panemine. Nagu alati kartes halvimat arvasin, et kui ma talle külla lähen siis ta paneb mu mõnda kuulama, aga mida ma ei osanud oodata, oli hoopis see, et ta tahtis mulle kohe saata seda meiliga, et ma saaks kuulata tema loomingut (alg staadiumis loomingut --- as she sayd). Ja peale seda kui ma natuke monkeybut'itsesin saatsiski ta selle mulle ja mille mängima pannes ilmus mu silme ette ülimalt ilus laul (jah silme ette mitte ei saabunud mu kõrvadesse, noh muidugi tegi see kõigepealt seda, muidu see poleks silme, ette jõudnud kuidagi), mis tõttu kuulasin ma seda mitu korda järjest tundes ennast olevat ja arvatavasti ka välja nähes selline nagu ülel olev pilt. Aga jahm peale esimest sõna olin juba 100% kindel, et see on ülimalt ilus ja saab olema ÜLIMALT FANTASTILINE ja ILUS kui tšello ja ainult tšello sinna juurde jõuab. (Sel laulul on potensiaali minu silmis perfektsuseni jõuda).
"NOW THIS IS WHY I DIDN'T WANT TO TELL YOU, I WANTED YOU TO READ IT YOUR SELF!!!"
---MonkeyBut
###################################################################
[20:44 1.11.2011] EDIT POST
Tänases päeva oli palju indikatsioone vihjamaks, et õigustus mu pealkirjas olevale " - or is it?" osale on tulemas või juba toimunud ja ma pole seda lihtsalt tähele pannud. Täpselt kell kaheksa(8) nelikümmend(40) see juhtuski. Tänase päev on kaugel heast, see oli vaid maailma tasakaal ette hoiatamaks, et midagi on juhtumas.
[21:05 1.11.2011] EDIT POST
Meenus kuidas täna kõiges selles imelikus mis mulle tegelt ette juhtus, mõtlesin selle teema peale ja mõtlesin selle teema raskusele ja mida öelda. Aga nüüd kus aeg käes, paistab nagu tahetaks, et seda ütleksin. See kord pole küll keegi mulle öelnud, et ma sellest räägiks, aga üks minu jaoks tähtsamaid oskuski mis ma olen endale omandanud oma lühikese elujooksul on näha inimestest läbi. Kuid isegi kui mult seda tahetakse, kui tungivalt ta ka ise seda ei tahaks praegu, ei suuda ma oma suud avada. Mulle tundub, et selle ütlemata jätmine on karistus, selle ütlemine on päästmine. Kuid kuidas sa saad päästa kedagi kes vajab karistust.
Ma ei mõista miks arvatakse, et mul jõud. Mitte mingil juhul ei ole võimalik, et mina olen nii võimas, seega kuidas te saate panustada minule, like rly? kas mul jääb midagi nägemata? ma tean isegi, et mul on eneseusku väga vähe aga no see ei ole reaalne, see pole lihtsalt võimalik, see on midagi palju kõrgemat kui mulle lubada võiks. Väiksest peale ma olen küll täheldanud, et mingil määral olen ma võimeline seda jõudu kasutama ja suuremaks kasvades pole vastu väiteid kuskilt poolt tulnud, kohe mitte kuidagi. Ainus mis tuli ajaga oli suurem jõud või suurem teadlikkus jõu üle(kuid see pole kontroll, see on vaid teadlikkus ja kontrolli ma pole ses kunagi tahtnud endale haarata).
Üks-kõik kui tugev ka poleks, kui väga ma ka ei leiaks, et see on karistuse kandmine, ei suuda inimene ennast täielikult muuta ja seega pean alla andma oma tuumale ja andsin armu, vabastasin karistusest kuid mitte nii nagu seda oleks mult soovitud, vabastasin karistusest andes teise vastuse ja tehes seda mida ma kogu elu teinud olen, et individuaale aidata.
###################################################################
Mida pikemalt ma kirjutan, seda rohkem on mul aega mõelda, kogu selle teemaga seoses on vaid üks kindel laul ja see aitab liht mõtted eemaldada. Mida sügavamale selles teemas ma jõuan, seda enam jõuan ma ühe sama vastuseni. See vastus aga pole niisama lihtne kui muud vastused. Mitte, et tegelt needki lihtsad oleksid, aga need vastused seisavad vähemalt kindlalt maaküljes kinni, erinevalt vastusest mille ma olen omale leidnud.
See kõik arutlus, seletus, mõttete-uitamine mis on lisatud kui EDIT POST, on tegelt mõeldud mulle. (Nii väga kui me ka ei tahaks, et kõik meid mõistaks, ei saa me ise vastuseid kätte anda, eriti veel kuis polda valmis vastusteks või ei osata küsimust esitada --- Isegi kui keegi teeb midagi endale, siis tegelikkuses pole see kunagi lihtsalt talle endale)
###################################################################
Tegelikkuses läheb mu mõte pikalt pikalt edasi ja lõikudest on leida lünkade täidet, aga siit edasi ei või ma enam kirjutada. Sama moodi nagu ei võinud mõned aastad tagasi vastata küsimustele, ega midagi endast kirja panna.
###################################################################
Teadagi, et siia satub heal juhul vaid 2 inimest, seega esitaks 2 küsimust. Mis on teie jõud? Kes panustab teile? (Igaks juhuks ütlen, et see kui teile panustatakse siis see ei pruugi olla teie jõu pärast, panustatakse ka teistel põhjustel)
Monday, October 17, 2011
[Perfection] One day, i will reach it!
ölakfölkasdlfjkads
Viimased 2 nädalat olen rahulikult elanud, "vaimselt" tasakaalus ütleks mõni aga see ei vastaks tõele, sest mu füüsiline töökoormus on alla igasuguse piiri ja "vaimne" töökoormus üle igasugusegi tasakaalu piiri mis mul olla võiks... ...päevast päeva pean grill-pidu ja põhitoit mida pakun on grillitud ajurakud, kuid siiski on tunne nagu miskit on puudu... ...pigem peaks ütlema, et pole mitte puudu, vaid miski on tuhmumas, selline tunne on nagu midagi tähtsat on vaikselt kadumas kuid pole täpselt pihta saanud mis.
Sellest vast ka tahtmine Tallinna varem tulla, siin saare peal on inimesed kõik... ... ...kuidagi "vähe mõtlevad", kui ennist oli vähemalt üks jobu siin kellega ma sain päevast-päeva vaielda, arutada, leiutada, plaane haududa ja inimeste üle naerda, siis nüüd pole enam sedagi. Siinsed vanainimesed/vanemadinimesed on ka kõik nõdrameelsed nii, et neist pole ka kasu.
Sõpru mul küll siin on, aga mitte ühtegi sellist, kellega mul oleks midagi asjalikku rääkida või arutada, mitte ühtegi sellist kellega võiks päevast-päeva chillida kuskil pargi pingil või jalutada ühest söögi kohast teise.
Kui sotsiaalse stiimuli puudumine välja arvata siis läheb mul väga hästi, sain rahus oma hinded üle kantud. Paar hinnet läks kaduma, aga sain need kuldkalakese käest kätte ja õpetajatele näidatud, seega sain kõikides võimalikes ainetes hinded kätte.
Koolis käima väga tihti ei pea, ainsad tunnis kus ma praegu käima pean on andmebaaside alused ja rakendus füüsika --- ehk siis andmebaasid ja robootika.
Tänu sellele on mul see nädal praktiliselt vaba, esmaspäev oli ainus korralik kooli päev ja see algas kah alles teise tunniga. Edasi on mul vaid neljapäeval üks rakendus füüsika ja seal nad ei tee nigunii midagi huvitavat, arutavad mingeid mõttetuid mõisteid, üritavad saada paar sitast programmi tööle millega nad pole peale 3-6 tundi hakkama saanud ja siis vaatavad rohelise plaate kus on palju väikseid jublakaid... -.-"
Mu uus rühm on suht imelik, kuna see on keskkooli järgne, siis selliseid kes on varem arvuti eriala õppinud, on vaid mina ja üks mu vana klassivend, ülejäänud on kõik sellised eriti tavalised inimesed kellel pole väga loogilist mõtlemistki või siis nad ei oska seda kasutada, one way or another - not so bright ja sittagi ei oska aga suu sõnaotseses mõttes koguaeg käib... ...ma ei tea kui mul mu muusikat poleks siis annaks vast otsad või teeks neile otsa.
Tegelen vaikselt raamatu lugemisega, "Kafka mererannas" sai läbi ja võtsin ette raamatu seeria mida kunagi ammu olin lugenud. Igapäev kui koolis käin siis söögivahetunnid või kui mul on kahe aine vahel suur auk, sest ei pea mingisse ainesse minema, siis veedan oma aja alati kohvikus raamatut lugedes. Peale mõne kohviku vahelist pendeldamist valisin endale lõpuks välja ühe ja ainsa kohviku.
Kohvik mille endale valisin on vägev, kohvik on seal olnud ajast mil vähegi mäletan, sel on küll nimi ja sisustus muutunud ajapikku aga see on alati seal olnud, sisse minnes leiad, väikse leti kus on kooki ja tüdruk kes sulle seda müüb, tema taga on kena riiul koos erinevate purkides teedega. Akna äärseid kohti on palju ja samas on hubasemat nurka kah kui tahtmist, püsti on seal suur raamaturiiul ja kõige vägevam -kena-korralik-puust-mängulaud-laud- laud mille pind on kabe/male ruudustik, laua serval asetseb sama tore karbike, kus asetsevad mängu nupud ja lisaks on seal ka veel kaardipakk.
Muusikaline pool ---
Dubstep'i panin tagasi nurka ja vahetasin vana lemmiku Tool'i vastu välja. Tool'ile lisaks võtsin A Perfect Circle'i ja nüüd olen nonstop kuulanud brain-function'it tõstvat muusikat.
Tegin katset sõprade bändis laulja kohale ja otsustasin, et minust ei saa mitte mingil juhul lauljat! So much for that, aga life-experience listi on taaskordselt midagi uut lisandunud.
Dubstep veel nii palju, et kuulasin peamiselt vaid üht esitajat (Klaypex) ja soovitan heameelega seda kõigile kes vähegi vahest dub'i kuulavad.
Loov pool ---
Has non, the end!
#
#
#
#
#
#
#
#
#
#
#
#
Tegelikkuses, olen väheke taaskordselt kritseldanud vihikusse ideid mida peaks realiseerima aga kui vähegi proovinud olen siis olen taaskordselt peaga seina jooksnud. Pole sellist oskust ja teadmist, mis laseks mul teha seda mida ma tahan, -.-" , tegemist oli siis paari video/animatsiooni ideega, lisaks veel lihtsalt mingid joonistused, üks muusika projekt ja paar programmeerimis projekti.
Muidugi oskamatus pole vabandus, pigem on asi selles, et ma ei suuda keskendumist piisavalt kaua projektil hoida, et see valmis saada. Kuni asi mu jaoks huvitav pole või aju ise ei leia, et see oleks vaja meelde jätta siis vaatan suht mööda kõigest. Seega olen saanud endale uue hüüdnime "Aktivist", kuna ma olen kõige aeglasem ennast liigutama ja ei viitsi iga mõtetu jama peale reageerida, siis ristiti mind juba esimesel koolipäeval vist selleks, aga see eest kui ma ennast liigutama olen hakanud nende jaoks, siis on liikunud muga nii maa kui taevas. Nii, et minu aktiivsus on igati õigustatud ja kinnitatud, mis tõttu paljudel juhtudel õpetaja ütleb mulle kohe ära, et ma ei hakkaks ennast liigutama tema järgnevate päringute ja mõtteainete peale.
Kui me iseennast ei kiida, kes siis veel!
Täna juurdlesin natuke 80/20 priniibi üle ja leppisin, et isegi kui see ei tundu reaalne siis seda vaid selle pärast, et väikse maailma, väikse inimese mõistus ei suuda hästi hoomata selle maailma tegelikku suurust ja 80% inimestest on tõesti närvisöövalt ignorantsed ja täiesti ilma loogilise mõtlemiseta.
Juhuslikult kui kõrvaklapid peast võtsin, et hakata liikuma köögipoole, tuli telekast filmi quote, mis otse loomulikult läks väga hästi kokku mu sel hetkel keerlevate mõttetega.
Bandits:
Terry: You know the hardest thing about being smart?
Joe: No.
Terry: I always pretty much know what's gonna happen next. There's no suspense.
See tuletas nii mõndagi meelde ja juba hetk hiljem olin ma kindel selles mida ma arvan endas vaikselt kadumas olevat.
Mnjah, läbivalt tegelen mingisuguse enesearendusega, as do we all.
Nüüd just juhtis Karl mu huvi Python - programmeerimis keelele - ja kuna see huvi tundus, et kestab piisavalt kaua, et jõuan jäädavalt suure hunniku infot endasse talletada siis lasin kätel käia ja panin paja taas tulele.
Tulemus oli parem kui ootasin, veetsin õhtul mingi tunnikese, vaadates kiirelt mõned käsud üle ja uurides mis värk on ja päeval kuna rakendus füüsikas nigunii midagi toimumas ei olnud siis lasin kohe klassi jõudes xTurtle'i tööle ja hakkasin katsetama. Lõppes asi sellega, et joonistasin kriipsujukust naise valmis, kõige keerulisem osa oli ovaalse kuju ja teravatipulise silma joonistamine sellisele nurgale nagu mina seda soovisin.
Kuna HTML, php ja C keelt olen õppinud siis selle kohale jõudmine käis oodatust kõvasti kiiremini ja edasi oli vaid rakendada loogiliste seoste loomist ja arendada midagi välja.
Koju jõudes lasin sama asja käima ja võtsin välja paar ülessannet, et oleks kindel eesmärk käskude katsetamiseks. Tegin numbri-arvamis-mängu mis keerab sulle väheke käru alguses, ehitasin poolkaare millel oli värvispektrum punasest-rohelisse (ehk siis punane - kollane - roheline sujuvate üleminekutega), selleks jaurasin arvutada raskemalt kui ma ise seda reaalselt mõistsin ja seega lasin oma sisse ehitatud automatiseeritud süsteemil üle võta ja öelda vaid mulle mida ma pean programmi kirjutama. Mõned katsetused ja parandused ja sai kõik arvud paika ja pidama.
Kogu see päev oli mind aegajalt kummitanud küsimus, kuidas teha seest värvitud ringi, üks kõik kui palju ma ka ringi ei kolanud netis ei leidnud ma vastust mida ma otsisin, kõik olid vaid otsesed käsud "fill" aga kui süsteem ei tunne sellist käsku siis tuleb see sisse tuua aga see kuidas seda käsku ise luua, seda polnud kuskil kirjas. Seega lükkasin selle tagasi sinna ajusoppi kust ta oli mind kummitamiseks välja roomanud.
Seda kõike kuni sain taaskordselt, suvalisel ajahetkel, suvalise asjaga tegeledes, välguga pähe ja teadsin täpselt mida tegema pean. Hetkega oli xTurtle lahti ja käed käisid kiiremini kui aru sain mis ma kirjutan. Tulemus oli vägagi rahuldust pakkuv ja tegi kuu vägagi rõõmsaks.
Kuid head asjad ei saa kaua kesta, kõik peab minema tagasi tasakaalu, leidsin oma netipulgalt sms'id mis ütlesid, et olen selle lühikese ajaga raisanud ära MÕISTLIKU ANDMEMAHU KOGUSE - 30GB ja mu neti kiirust piiratakse kohe väga väga aeglaseks.
Neti piiramise elan üle, haigelt aeglane ta küll on, aga järgmise kuu algul läheb tagasi korda ja siis ma enam ei jäta 24 tundi päevas, 7 päeva nädalas interneti üksi oma arvutiga niisama juttu ajama vaid tõmban kaika kodaratest välja, kooli või magama minnes.
Mis mind selle jama juures närvi ajas oli see, et kui see piirang aktiveerus siis mu fucking neti pulk ei töödanud järgnevad 2-3 tundi.
Eriti tore selle juures on see, et käisin täna just oma esimest Tele2 arvet maksmas ja mõned tunnid peale seda sain neilt teada, et nad hakkavad kohe mu vabaduse kvaliteeti kärpima.
Rohkem ei kirjuta, tuli isegi mitmeid kordi rohkem kui oleks pidanud kirjutama ja päike peaks hakkama ka varsti kuskilt kandist tõusma. Muidugi kirjutaks ka selle ära mis ma plaanisin eelmisel nädalal kirjutada, mis lükkas kirjapanemise aina edasi kuna ei suutnud leida sobivaid sõnastusi ja piisvalt lahti harutada oma mõttelõngi, aga võib-olla mõni teine aasta.
Have no fear of perfection - you'll never reach it.
Viimased 2 nädalat olen rahulikult elanud, "vaimselt" tasakaalus ütleks mõni aga see ei vastaks tõele, sest mu füüsiline töökoormus on alla igasuguse piiri ja "vaimne" töökoormus üle igasugusegi tasakaalu piiri mis mul olla võiks... ...päevast päeva pean grill-pidu ja põhitoit mida pakun on grillitud ajurakud, kuid siiski on tunne nagu miskit on puudu... ...pigem peaks ütlema, et pole mitte puudu, vaid miski on tuhmumas, selline tunne on nagu midagi tähtsat on vaikselt kadumas kuid pole täpselt pihta saanud mis.
Sellest vast ka tahtmine Tallinna varem tulla, siin saare peal on inimesed kõik... ... ...kuidagi "vähe mõtlevad", kui ennist oli vähemalt üks jobu siin kellega ma sain päevast-päeva vaielda, arutada, leiutada, plaane haududa ja inimeste üle naerda, siis nüüd pole enam sedagi. Siinsed vanainimesed/vanemadinimesed on ka kõik nõdrameelsed nii, et neist pole ka kasu.
Sõpru mul küll siin on, aga mitte ühtegi sellist, kellega mul oleks midagi asjalikku rääkida või arutada, mitte ühtegi sellist kellega võiks päevast-päeva chillida kuskil pargi pingil või jalutada ühest söögi kohast teise.
Kui sotsiaalse stiimuli puudumine välja arvata siis läheb mul väga hästi, sain rahus oma hinded üle kantud. Paar hinnet läks kaduma, aga sain need kuldkalakese käest kätte ja õpetajatele näidatud, seega sain kõikides võimalikes ainetes hinded kätte.
Koolis käima väga tihti ei pea, ainsad tunnis kus ma praegu käima pean on andmebaaside alused ja rakendus füüsika --- ehk siis andmebaasid ja robootika.
Tänu sellele on mul see nädal praktiliselt vaba, esmaspäev oli ainus korralik kooli päev ja see algas kah alles teise tunniga. Edasi on mul vaid neljapäeval üks rakendus füüsika ja seal nad ei tee nigunii midagi huvitavat, arutavad mingeid mõttetuid mõisteid, üritavad saada paar sitast programmi tööle millega nad pole peale 3-6 tundi hakkama saanud ja siis vaatavad rohelise plaate kus on palju väikseid jublakaid... -.-"
Mu uus rühm on suht imelik, kuna see on keskkooli järgne, siis selliseid kes on varem arvuti eriala õppinud, on vaid mina ja üks mu vana klassivend, ülejäänud on kõik sellised eriti tavalised inimesed kellel pole väga loogilist mõtlemistki või siis nad ei oska seda kasutada, one way or another - not so bright ja sittagi ei oska aga suu sõnaotseses mõttes koguaeg käib... ...ma ei tea kui mul mu muusikat poleks siis annaks vast otsad või teeks neile otsa.
Tegelen vaikselt raamatu lugemisega, "Kafka mererannas" sai läbi ja võtsin ette raamatu seeria mida kunagi ammu olin lugenud. Igapäev kui koolis käin siis söögivahetunnid või kui mul on kahe aine vahel suur auk, sest ei pea mingisse ainesse minema, siis veedan oma aja alati kohvikus raamatut lugedes. Peale mõne kohviku vahelist pendeldamist valisin endale lõpuks välja ühe ja ainsa kohviku.
Kohvik mille endale valisin on vägev, kohvik on seal olnud ajast mil vähegi mäletan, sel on küll nimi ja sisustus muutunud ajapikku aga see on alati seal olnud, sisse minnes leiad, väikse leti kus on kooki ja tüdruk kes sulle seda müüb, tema taga on kena riiul koos erinevate purkides teedega. Akna äärseid kohti on palju ja samas on hubasemat nurka kah kui tahtmist, püsti on seal suur raamaturiiul ja kõige vägevam -kena-korralik-puust-mängulaud-laud- laud mille pind on kabe/male ruudustik, laua serval asetseb sama tore karbike, kus asetsevad mängu nupud ja lisaks on seal ka veel kaardipakk.
Muusikaline pool ---
Dubstep'i panin tagasi nurka ja vahetasin vana lemmiku Tool'i vastu välja. Tool'ile lisaks võtsin A Perfect Circle'i ja nüüd olen nonstop kuulanud brain-function'it tõstvat muusikat.
Tegin katset sõprade bändis laulja kohale ja otsustasin, et minust ei saa mitte mingil juhul lauljat! So much for that, aga life-experience listi on taaskordselt midagi uut lisandunud.
Dubstep veel nii palju, et kuulasin peamiselt vaid üht esitajat (Klaypex) ja soovitan heameelega seda kõigile kes vähegi vahest dub'i kuulavad.
Loov pool ---
Has non, the end!
#
#
#
#
#
#
#
#
#
#
#
#
Tegelikkuses, olen väheke taaskordselt kritseldanud vihikusse ideid mida peaks realiseerima aga kui vähegi proovinud olen siis olen taaskordselt peaga seina jooksnud. Pole sellist oskust ja teadmist, mis laseks mul teha seda mida ma tahan, -.-" , tegemist oli siis paari video/animatsiooni ideega, lisaks veel lihtsalt mingid joonistused, üks muusika projekt ja paar programmeerimis projekti.
Muidugi oskamatus pole vabandus, pigem on asi selles, et ma ei suuda keskendumist piisavalt kaua projektil hoida, et see valmis saada. Kuni asi mu jaoks huvitav pole või aju ise ei leia, et see oleks vaja meelde jätta siis vaatan suht mööda kõigest. Seega olen saanud endale uue hüüdnime "Aktivist", kuna ma olen kõige aeglasem ennast liigutama ja ei viitsi iga mõtetu jama peale reageerida, siis ristiti mind juba esimesel koolipäeval vist selleks, aga see eest kui ma ennast liigutama olen hakanud nende jaoks, siis on liikunud muga nii maa kui taevas. Nii, et minu aktiivsus on igati õigustatud ja kinnitatud, mis tõttu paljudel juhtudel õpetaja ütleb mulle kohe ära, et ma ei hakkaks ennast liigutama tema järgnevate päringute ja mõtteainete peale.
Kui me iseennast ei kiida, kes siis veel!
Täna juurdlesin natuke 80/20 priniibi üle ja leppisin, et isegi kui see ei tundu reaalne siis seda vaid selle pärast, et väikse maailma, väikse inimese mõistus ei suuda hästi hoomata selle maailma tegelikku suurust ja 80% inimestest on tõesti närvisöövalt ignorantsed ja täiesti ilma loogilise mõtlemiseta.
Juhuslikult kui kõrvaklapid peast võtsin, et hakata liikuma köögipoole, tuli telekast filmi quote, mis otse loomulikult läks väga hästi kokku mu sel hetkel keerlevate mõttetega.
Bandits:
Terry: You know the hardest thing about being smart?
Joe: No.
Terry: I always pretty much know what's gonna happen next. There's no suspense.
See tuletas nii mõndagi meelde ja juba hetk hiljem olin ma kindel selles mida ma arvan endas vaikselt kadumas olevat.
Mnjah, läbivalt tegelen mingisuguse enesearendusega, as do we all.
Nüüd just juhtis Karl mu huvi Python - programmeerimis keelele - ja kuna see huvi tundus, et kestab piisavalt kaua, et jõuan jäädavalt suure hunniku infot endasse talletada siis lasin kätel käia ja panin paja taas tulele.
Tulemus oli parem kui ootasin, veetsin õhtul mingi tunnikese, vaadates kiirelt mõned käsud üle ja uurides mis värk on ja päeval kuna rakendus füüsikas nigunii midagi toimumas ei olnud siis lasin kohe klassi jõudes xTurtle'i tööle ja hakkasin katsetama. Lõppes asi sellega, et joonistasin kriipsujukust naise valmis, kõige keerulisem osa oli ovaalse kuju ja teravatipulise silma joonistamine sellisele nurgale nagu mina seda soovisin.
Kuna HTML, php ja C keelt olen õppinud siis selle kohale jõudmine käis oodatust kõvasti kiiremini ja edasi oli vaid rakendada loogiliste seoste loomist ja arendada midagi välja.
Koju jõudes lasin sama asja käima ja võtsin välja paar ülessannet, et oleks kindel eesmärk käskude katsetamiseks. Tegin numbri-arvamis-mängu mis keerab sulle väheke käru alguses, ehitasin poolkaare millel oli värvispektrum punasest-rohelisse (ehk siis punane - kollane - roheline sujuvate üleminekutega), selleks jaurasin arvutada raskemalt kui ma ise seda reaalselt mõistsin ja seega lasin oma sisse ehitatud automatiseeritud süsteemil üle võta ja öelda vaid mulle mida ma pean programmi kirjutama. Mõned katsetused ja parandused ja sai kõik arvud paika ja pidama.
Kogu see päev oli mind aegajalt kummitanud küsimus, kuidas teha seest värvitud ringi, üks kõik kui palju ma ka ringi ei kolanud netis ei leidnud ma vastust mida ma otsisin, kõik olid vaid otsesed käsud "fill" aga kui süsteem ei tunne sellist käsku siis tuleb see sisse tuua aga see kuidas seda käsku ise luua, seda polnud kuskil kirjas. Seega lükkasin selle tagasi sinna ajusoppi kust ta oli mind kummitamiseks välja roomanud.
Seda kõike kuni sain taaskordselt, suvalisel ajahetkel, suvalise asjaga tegeledes, välguga pähe ja teadsin täpselt mida tegema pean. Hetkega oli xTurtle lahti ja käed käisid kiiremini kui aru sain mis ma kirjutan. Tulemus oli vägagi rahuldust pakkuv ja tegi kuu vägagi rõõmsaks.
Kuid head asjad ei saa kaua kesta, kõik peab minema tagasi tasakaalu, leidsin oma netipulgalt sms'id mis ütlesid, et olen selle lühikese ajaga raisanud ära MÕISTLIKU ANDMEMAHU KOGUSE - 30GB ja mu neti kiirust piiratakse kohe väga väga aeglaseks.
Neti piiramise elan üle, haigelt aeglane ta küll on, aga järgmise kuu algul läheb tagasi korda ja siis ma enam ei jäta 24 tundi päevas, 7 päeva nädalas interneti üksi oma arvutiga niisama juttu ajama vaid tõmban kaika kodaratest välja, kooli või magama minnes.
Mis mind selle jama juures närvi ajas oli see, et kui see piirang aktiveerus siis mu fucking neti pulk ei töödanud järgnevad 2-3 tundi.
Eriti tore selle juures on see, et käisin täna just oma esimest Tele2 arvet maksmas ja mõned tunnid peale seda sain neilt teada, et nad hakkavad kohe mu vabaduse kvaliteeti kärpima.
Rohkem ei kirjuta, tuli isegi mitmeid kordi rohkem kui oleks pidanud kirjutama ja päike peaks hakkama ka varsti kuskilt kandist tõusma. Muidugi kirjutaks ka selle ära mis ma plaanisin eelmisel nädalal kirjutada, mis lükkas kirjapanemise aina edasi kuna ei suutnud leida sobivaid sõnastusi ja piisvalt lahti harutada oma mõttelõngi, aga võib-olla mõni teine aasta.
Have no fear of perfection - you'll never reach it.
Subscribe to:
Posts (Atom)