Kirjuta - ära kirjuta, loe - ära loe.
Mis, mida ja milleks.
Inimesed ja nende blogid (ega minuomagi pole asjalik, aga see ongi mõeldud mulle... ...mitte teistele). -.-"
Pole pikemat aega kirjutanud. Pole pidanud vajalikuks kirjutada, sain küll soovituse ka kirjutada vajaduse puudumisel, lihtsalt selleks, et (1)harjuda/(2)harjutada (1)kirjutamisega/(2)kirjutamist.
Täna õhtused mõtted käisid taaskordselt iseenda teadlikkuse ja teiste teadlikkuse peale. Teadlikkus --- üks võimsamaid ja ohtlikumaid relvi. Kõik me arvame, et me teame ja mõistame, kui leiame, et ei tea, siis teeme endale selgemaks ja arvame, et teame. Kas inimesel kes mõtleb on õigus panna ka teist mõtlema? Kuid enamus meist tahaks siiski teada ja eelistaks, et keegi jagaks meiega teadmisi, tõstaks meie teadlikkust, avardaks meie maailma, et me suudaks mõista kõike mis meile vastu tuleb. Kuid inimene kes ei ole võimeline ise leidma vastuseid - kas on meil õigus anda talle neid? Inimene kes ei suuda leida ise leida vastuseid, ei ole võimeline mõistma nende vastuste mõju ja raskust. Olles sattunud sellele küsimusele ikka ja jälle... ...ja jõuan arvatavasti kuni surmani, on mu seni parim lahendus olnud anda vastuste asemel väheseid, kuid sisukaid vihjeid, et inimene otsiks ise endale vastuse ja ei võtaks endale lihtsalt seda mis sa talle ette annad.
PASK --- sikukas PASK? algas mõttega kirjutada väheke, sest hetkeks peatusin taaskordselt punktis mille olen läbinud mitmeid kordi, kas tuleb see sellest, et vähe taanarenenud vahepeal ja nüüd natuke arenedes pean läbima jälle sama punkti või lootusest leida vanuasju ülevaadates midagi uut?
Olles lähenemas taaskordse etapi lõpule leian, et olen rahul läbitud teega. Samas leian, et tehes teisi otsuseid olek ma juba järgmise tee lõpus. Nähes kaugele oleks võinud jõuda... ...tunnen väheke hirmu, hirmu kui selle ees kui pikk on see tee ja selle ees kui palju selja taha jääb. Kui oleks võimalik kõik endaga kaasa võtta siis seda ma ka teeks... ...seda kirjutades mõistsin, et minujaoks on see üks kõige enim sobivamaid vastuseid selle kohta miks ei taha ma minna edasi. Ma ei taha jõuda kuhugi, sest ma ei taha jätta kedagi.
Etapist hakkasin kirjutama, sest praeguse etapi nimi on "Tasakaal", üks tähtsamaid etappe, vähemalt sel teel mida mööda mina kõnnin. Kuid kohati on tunne, et see pole hea idee. Paljud etapid on möödunud arusaamatagi, et seda läbid ja enamus lihtsalt ei jää meelde, aga on üks etapp mis mul meelest ei lähe, võiks öelda, et see oli vist mu lemmik etapp, seda etapi võiks nimetada "Ette valmistus järgnevateks etappideks", ülessandeks oli mitte leida maailm vaid mind ennast. Keegi meist pole vaid üks inimene, tihti peale inimesed räägivad iseendaga, olgu see siis arutelu õige ja vale üle või lihtsalt vajadus enesega nõupidada keeruka asja mõistmise üle. Selles etapis suutsin ma luua sideme iseendaga, poolega endast mil puudub otsene kontroll, nägu naerul võiks teda nimetada nõunikuks, kuna me pöördume üldiselt ta poole vaid nõu küsima. Küll aga inimesena kes armastab kogumaailma kaasa arvatud iseennast, andsin ma osa oma kontrollist talle --- nüüd lõpuks põhipunkt --- alates tasakaalu etapi algusest olen täheldanud tema kadumist, mind hirmutas suuresti teadmine, et tähtis osa minust on kadumas, kuhu? Seda ma ei mõistnud, üritused kontakti luua olid enamjaolt määratud läbikukkuma, kuid luues sobilik keskkond oli see siiski aeg-ajalt võimalik. Hirm tähtsa osa kadumise ees oli nii suur, et kaalusin etapi pooleli jätmist ja viivitasin etapi läbimisega, juhuks kui olen tegelt eksinud ja palju tee mida mööda tegelt peaksin minema on paista. Kuid seda ei tulnud, andes vähehaaval järele ja aeg-ajalt taaskordselt proovides aega peatada. Nähes lõpuks selle teeotsa lõppu mõistan, et asjata kartsin nii palju, oleks ma üritanud näha teelõppu, mitte kas kõrval on tee kuhu võiks ümber hüpata, oleksin ehk varem märganud, et selle etapi lõpuks ei kao osa minust, vaid kõik osad minust. Tasakaal tähendab kõige ühte sulandumist, miski ei ole millegist üle, kõik on võrdne, kõik on üks.
Ma ei taha teada mida tulevik toob, ma tahan näha mida tulevik toob!
